Keskkonnaministeeriumi juhitud projektiga LIFE IP CleanEST katsetatakse Rakveres Soolikaoja ülemjooksul looduslähedasi tervendusmeetmeid. Juuni alguses paigaldatakse sinna Eestis esimesed omataolised ujuvsaared.
Ujuvsaared paigaldatakse Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ja pinnavee kvaliteedi parendamiseks.
Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Riin Sikka sõnul näitavad LIFE IP CleanEST projekti uurimistulemused, et Soolikaoja on halvas seisundis. Sikka sõnul põhjustab seda kõrge nitraatide sisaldus, mis on iseloomulik piirkonna põhjaveele. „Samuti leidub Soolikaojas mitmeid teisi saasteaineid.“
Uurimisgrupi juhi, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse peaspetsialist Vallo Kõrgmaa ettepanekul otsustati Soolikaoja põhjasetete ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks ning pinnavee kvaliteedi parendamiseks kasutada fütoremediatisooni võtteid ehk taimtervendamist.
„Kasutame rohetaimi ja nendega seonduvaid mikroorganisme, et vees olevad kahjulikud saasteained lagundada ja kahjutuks teha. Sellise looduslähedase tervendusmeetme rakendamiseks rajame kolmele paistiigile ujuvsaared,“ selgitas Kõrgmaa. Ujuvsaared tehakse kergest ujuvmaterjalist, need hulbivad vabalt veepinnal ning tõusevad-laskuvad veetaseme muutudes.
Tõhusad, odavad ja ilusad
„Ujuvsaarte kasutamise idee lähtus eelkõige tõigast, et Soolikoja on linna vahel mitmes kohas ümber kujundatud paisjärvedeks, mis on sobilikud tehnoloogia kasutamiseks,“ põhjendas Kõrgmaa valituks osutunud lahendust. „Teisteks olulisteks argumentideks oli, et lahendus on suhteliselt odav ning töötab passiivselt. Boonuseks on veel, et saared pakuvad uusi elupaiku vee-elustikule ja pesitsuspaiku lindudele.“
Saartele istutaud taimed tagavad saasteainete tõhusa eemaldamise veekogust, aga pakuvad ka silmailu. Lisaks elurikkust soodustava elupaiga loomisele varjutavad need ka vett, mis aitab reguleerida vee temperatuuri ja piirata päikesevalguse hulka vetikate vohamise takistamiseks.
Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse kolm ujuvsaart ning tiikide vahelisse kanalisse puiduhakke filter. Supeluse pargi tiik saab viis ujuvsaart ja Allika pargi paistiigile paigaldatakse kolm ujuvsaart. Kokku on kavas rajada Rakvere linna tiikidele 11 ujuvsaart kogupindalaga 102 ruutmeetrit.
Kui Pärnu tõmbenumbriks on Rannaniidu linnalehmad, siis usutavasti kujunevad ujuvsaared Rakvere keskkonnavaldkonna tõmbenumbriks
Ujuvsaartele istutatavate taimede osas tehakse valik selliste seast, mis armastavad vett ja tarbivad juurte abil veest saasteaineid. Sellised taimed on näiteks villpea, hundinui ja erinevad iirised.
Nitraatide sisalduse vähendamiseks paigaldatakse Kirikuaia pargi tiikide vahelisse kanali põhja puiduhaket sisaldavad kotid. Kirikuaia pargi tiikidele paigaldatakse ka automaatseirejaam, mille eesmärgiks on saasteainete ja erinevate vee omaduste mõõtmine.
Ujuvsaared võivad saada Rakvere tõmbenumbriks
„Ujuvsaared peaksid tulema igati kaunid, kui arvestada taimede liigirikkust,“ ütles Rakvere abilinnapea Andres Jaadla. „Tegu on kahlemata Rakvere ühe sellesuvise keskkonnalase tõmbeprojektiga.“ Jaadla hinnangul on tänuväärt tööd teinud Vallo Kõrgmaa, kelle ideedele tuginedes ujuvsaarte lahendused ellu viiaksegi.
“Kui Pärnu tõmbenumbriks on Rannaniidu linnalehmad, siis usutavasti kujunevad ujuvsaared Rakvere keskkonnavaldkonna tõmbenumbriks, mis keskkonna- ja loodushuvilised üle Eesti ja kaugemaltki siia toob,” usub abilinnapea.
Ujuvsaarte raamid valmistatakse kohapeal valmis 4. juunil ja pannakse tühjadena nädalavahetuseks ujuma. Seejärel hakatakse uuel nädalal taimi istutama.
Ujuvsaared ehitatakse 110 mm PEM torudest. Ühendused tehakse põlvedega, luues kuusnurkse või risküliku kujundi. Saare põhjaks kasutatakse kalavõrku või geovõrku, mis kinnitatakse torudest moodustatud serva külge. Taimede kindlustamiseks ja kasvupinnase loomiseks pannakse võrgule kookosmatt ja kivivill. Taimed istutatakse kivivilla sisse, nii et juurestik ulatuks vette. Kuna taimemassi kaalu prognoosida on keeruline, toetatakse läbivajumise ennetamiseks saare keskosa tühjade, otsast suletud 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorudega või tühjade PE või PP kanistrite abil.
Soolikaoja on halva ökoloogilise seisundiga 7,5 kilomeetri ulatuses tugevasti muudetud veekogum. Selle valgala on 122,1 ruutkilomeetrit. Uuringuga tuvastati Soolikaoja reostuskoormus ning töötatakse välja reostuse vähendamise meetmed. Koostamisel on ka projekt oja tagasijuhtimiseks looduslikku sängi alamjooksul.
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel toimuva Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamise projekt LIFE IP CleanEST katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid.
2019. aastal alanud projekt kestab kümme aastat ja selle kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60 protsendi ulatuses, Eesti 40 protsendiline omaosalus rahastatakse SA KIK ja riigieelarve kaudu.
KU päevatoimetaja