Ühisettevõte RB Rail AS on kujundanud virtuaalse ideekiirrongi, mis ühendaks Balti riike Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga. RB Rail-i eksperdid tegid kavandi, et anda parem ülevaade kiirrongi eelistest. Visuaalid põhinevad üldisel rongimudelil, et vaatajal oleks lihtsam ette kujutada tulevast rongi. Kiirrongi toimimiseks kasutatakse elektrit.
2021. aasta on Euroopa raudteeaasta ning tähelepanu keskpunktis raudteetööstus, mis annab olulise panuse inimeste ja kaupade turvalisse, keskkonnasõbralikku ning mugavasse liikumisse. Sellega seoses kujundas ka RB Rail üldise virtuaalrongi kujunduskontseptsiooni neist omadustest lähtudes.
„Ainult 37% inimesi Eestis ja Lätis ning 27% Leedus on reisinud kiirrongiga, selgus 2020. aasta lõpus tehtud küsitlusest Balti riikides,“ ütles Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail ASi tegevjuht ja juhatuse esimees Agnis Driksna. „Sellepärast tahamegi tutvustada, milliseid isiklikke, keskkonnaalaseid ja majanduslikke hüvesid toob kiirrong meie regiooni inimestele ning millist positiivset emotsiooni ja kogemust võib saada kiirrongiga reisides.”
Tulevikurongi kujunduses kasutati Balti riike ühendavat elementi – Läänemerd
Rongi kujunduseks saadi inspiratsiooni kolme Balti riiki ühendavast elemendist – Läänemerest. Ideerongi värvilahenduses kajastuvad päike, meri ja liiv. See virtuaalne mudel on ideerong, mis on inspireeritud täna Euroopas ja mujal maailmas töötavatest kiirrongidest.
Esikohal on mugavus
Rong koosneb kavandi kohaselt kaheksast vagunist ning igas standardklassi vagunis on umbes 70 istekohta. Rong varustatakse WIFI-ühenduse, USB pesade, laadimispunktide ja ekraanidega, millel kuvatakse kõikidele reisijatele ajakohastatud teavet reisimarsruudi kohta.
Sarnaselt lennukitega on Rail Balticu rongides esimeses klassis rohkem mugavusi, näiteks vähem inimesi vagunis ja suurem jalaruum. Ärireisijatel on võimalik kasutada spetsiaalset ala, mis on varustatud telekonverentsi vahenditega nagu koosolekuruum ja esitlusekraan.
Standard- ja äriklassi vahel asuvast kohvikust saavad reisijad kogu reisi ajal osta kuumi jooke ja maitsvaid suupisteid.
Rong on ligipääsetav kõigile
Rongidesse luuakse spetsiaalsed kohad ratastooliga liiklejatele ja istekohad eakatele reisijatele. Kõikidesse tualettruumidesse on kavandatud mähkimislauad. Mõeldud on ka lemmikloomadega reisijatele, kellele on kavandatud spetsiaalne koht – nii saab loom olla kogu reisi ajal koos oma omanikuga.
Selleks et Rail Balticu rong oleks kõigile ligipääsetav sõltumata reisi eesmärgist, kavandatakse rongidesse spetsiaalne ala jalgrataste ja pagasi hoidmiseks. Mõeldud on ka äri- ja puhkusereisijate mugavusele – plaanis on luua pagasi registreerimise võimalus lennujaama suunduvatele reisijatele.
Turvalisus on prioriteet
Rongiliiklus ei ole mitte ainult turvalisim transpordiliik, vaid seda peetakse ka kõige keskkonnasõbralikumaks, sest eritab oluliselt vähem CO2 võrreldes maismaa- või õhutranspordiga.
Rail Baltic on esimene kiirraudteeliin Balti riikides, mistõttu pööratakse turvalisusele erilist tähelepanu. „Rong varustatakse tuleohutussüsteemi, sh suitsutuvastus ja tulekustutus, videovalvesüsteemi, juhi valvsuse jälgimise süsteemi ning avariinupuga, et saada kontakt rongisaatjaga. Ideerong on kavandatud lähtudes parimatest ergonoomika ja mugavusstandarditest,“ märkis RB Rail AS süsteemide ja operatsioonide üksuse juht Jean-Marc Bedmar.
2021. aastal keskendub Rail Baltic suuremahuliste ehitustööde ettevalmistamisele. Rail Balticu koguinvesteering Balti riikidesse ulatub hinnanguliselt 5,8 miljardi euroni, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liit. Praegu on lepinguid sõlmitud 675 miljoni euro eest.
Rail Balticu projekti eesmärk on pakkuda infrastruktuuri võimalikult paljudele operaatoritele ja rongidele. Infrastruktuuri haldajad töötavad liini infrastruktuuri haldamise mudeliga, mis tagab võrdse, mittediskrimineeriva ja lihtsa juurdepääsu, suurendades omakorda liinil konkurentsi ja pakkudes reisijatele paremat teenuse kvaliteeti.
Virtuaalse ideerongi pildid on illustratiivsed ega ole eeldatavaks lahenduseks mis tahes veeremile, mida tulevikus Rail Balticu infrastruktuuril kasutada.
KU päevatoimetaja