Tallinna visioonikonverentsil „Tark linn ei saa kunagi valmis“ ettekande pidanud arhitekt Ignar Fjuk keskendus logistilistele ja planeeringulistele aspektidele linna arengus. Fjuki nägemuses on tark linn tehnoloogilises mõttes ning tark linn linnaplaneerimise aspektist lähtudes erinevad paradigmad.
Fjuki hinnangul eeldab tark linn suure plaani nägemist ja oskust vaadata vähemalt sada aastat ette. „Linna tuleb käsitleda kui hierarhilist süsteemi ning vajalik on võime eristada olulist ebaolulisest. See eeldab tahet väljuda tavaraamidest ja unistada suurelt,“ rääkis Fjuk.
„Tallinn on alates keskajast talitanud vastavalt parimatele teadmistele ja tehnilistele võimalustele. Miinusteks on suurlinnale kohase kiirtrammi puudumine ning see, et ei suudetud piisavalt ette näha valglinnastumise miinuseid,“ rääkis Fjuk. Tallinnasse kavandati kunagi kolme kiirtrammi liini, mis kesklinnas pidi kulgema maa all. Nendele plaanidele tõmmati aga 1980. aastate lõpus poliitilistel põhjustel kriips peale. „Tuleviku Tallinna tuleks vaadata linnana, kuhu oleks vaja kiiret linna läbivat rööbastransporti,“ selgitas ta. Fjuki sõnul aitaks see kaasa ka rattakasutuse populaarsuse kasvule, sest ainult rattateede ehitamisest selleks ei piisa.
Tallinna visioonikonverentsi ettekandeid ja arutelusid saab järele vaadata kodulehel www.tallinn.ee/est/visioonikonverents/Programm-2020. 5. novembri ettekanded jõuavad sinna tänase päeva lõpuks.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
