Tartumaal Kastre vallas paiknevale Võnnule on toonud kuulsust kirik, kirjaniku ja luuletaja Gustav Suitsu sünnikoht, üle-eestilised kaera-jaani tantsimised ja palju muudki. Muusikatraditsioonide hoidjaks ja edendajaks on segakoor Võnnu Kihelkonnakoor. Käesoleva nädala teisipäeval toimunud lauluharjutuse ajal leidis aset kohtumine kooriliikmetega.
„Kihelkonna koor on meie koori nimeks põhjusel, et laulmas käiakse kunagise Võnnu kihelkonna erinevatest paikadest. Liivimaa kubermangus, Tartu kreisis asunud Võnnu kihelkond oli üks suuremaid kihelkondi Eestimaal,” selgitas esimesena proovile jõudnud koorivanem Villu Lepikov.
„Kooriproovile tulles on mu esimene mõtte, kuipalju lauljaid kohale tuleb. Mõistagi mõtlen ka läbi, milliseid laule me harjutame. Põhjus, miks ma iga nädalal Võnnus käin, on see, et soovin näha koori arengut ja mulle tundub, et olen seda näinud,” ütles dirigent Henri Käärik. Võnnu Kihelkonnakoori juhatab Käärik teist hooaega. Veel on ta dirigendiks kolmele segakoorile ja kolmele koolikoorile ning töötab igapäevaselt Lähte Ühisgümnaasiumis muusikaõpetajana.
„Võnnu Kihelkonnakoor on megaäge kollektiiv. Ootan igal nädalal kooriproove,” ütles laulja Malle Rüütel. Kui mõni sõna või viisijupp lähebki valesti, siis meie tubli dirigent seab kohe kõik õigele joonele.
„Koor aitab luua kogukonnatunnet erinevate omavalitsuste liitumisel tekkinud Kastre vallas. Inimesed saavad läbi laulmise paremini tuttavaks,” arvas laulja Anne Laur, kes Kastre vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni liige. 2018. aastal valiti ta Kastre valla aasta naiseks. Sellel teisipäeval oli Anne kooriproovile kaasa võtnud ka lapselapse.
Hiljuti liitus kooriga Kastre valla Võnnu noorsootöötaja Liisa Tammoja: „22. augustil toimus Elvas Tartumaa Elamusfestival, kus viibisin noorsootöötajana koos noortega. Seal kutsusid koorivanem Villu Lepikov ja dirigent Henri Käärik mind koori laulma . Algul tehti seda naljaga pooleks, kuid mina võtsin kutset tõsiselt. Varem olen laulnud noortekooris.” Liisa sõnul on koori kuulumise üheks võluks lisaks laulmisele tegus seltsielu, mille osaks ka huvitavad väljasõidud erinevatesse paikadesse.
Võnnu Kihelkonnakoori üks viimaseid suure publiku ees esinemisi oli Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laul. „See oli võimas, ma arvan, et lauljatele ka meeldis,” jagas hiljutisi muljeid koorijuht Käärik.
„Hea koostöö on Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannistoga,” märkis Lepikov.
„Vaatamata sellele, et tänavusel Vaba Rahva Laulul oli ilm külm ja sadas vihma, kulges sündmus superägedalt. Kõik tajusid külg külje kõrval lauldes ühtekuuluvustunnet. See oli nii äge. Läheksin iga kell Vaba Rahva Laulule tagasi,” avaldas Rüütel taasmineku soovi.
Võnnus loodi esimesed koorid üle saja aasta tagasi. 1934 pühitseti Võnnu Meestelaulu Seltsi lipp. Paikkonnas on tegutsenud ka kihelkonnakoor. Mõte segakoor luua tekkis Võnnu kultuurimajas. Üks initsiaatoreid oli mitmekülgne toonane direktor Peep Puis. 30. oktoobril tähistatakse piduliku kontserdiga viiendat sünnipäeva, mis kevadel eriolukorra tõttu pidamata jäi.
Jaan Lukas
Samal teemal:
LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKAS
KÜLLI ŠORIN: KINDLASTI TASUB VABA RAHVA LAULUL KÄINUTEGA VESTELDA
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD
VABA RAHVA LAUL ON HAAPSALUS KOHE ALGAMAS