Pikk teekond saab käidud ja rahuldustundega võib nentida, et Tartu rahu 99. aastapäeval võime avada Sindi linnas mälestusmärgi Julius Friedrich Seljamaale.
[pullquote]Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel, kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega[/pullquote]Mind on palutud meenutada asjaajamiste kulgu alates ideeseemnekese mulda poetamise hetkest, jutustada mõtte idanemisest ja viimaks rääkida päris käega katsutavatest tegemistest. Kuna sellest kõigest poleks mõeldav mõne minuti jooksul avapäeval kõnelda, siis üritan mälu värskendada vähe pikema kokkuvõtliku kirjatükiga.
Üsna peatselt pärast Sinti elama asumist märkasin selle väikelinna võlusid avastades võrratult suurel hulgal meeldivat vaimsust, mida ühe pisikese kogukonna rüpest on laia ilma levitatud. See ei ole üksnes minu tunnetus.
Sama on märganud tuntud ühiskonnategelane Trivimi Velliste, kes kirjutas 2015. a ilmunud raamatu „Aja jälg Sindi muuseumis” esilehel Sindi vaimust ja ütles muuhulgas järgmised sõnad: „Eesti tunneb hästi Tartu vaimu, kuid on sündinud ka Sindi vaim!” Just tollel aastal toimus ka oluline nihe Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks. Aga selleni jõudmiseks kulus tunduvalt rohkem aega kui hilisemale palju praktilisemale tegevusele.
Mäletan tugeva inspiratsiooni allikana Sindi muuseumi esmakordset külastust 2008. a alguses. Saadud inspiratsiooni järelmõjuna tundsin kerget pettumust, et minu uues kodulinnas pole mitte ühelegi Sindiga seotud või siit paigast võrsunud suurepärasele isiksusele püstitatud monumentaalset mälestusmärki. Arutlesin endamisi ja küsisin tuttavate arvamust, kellele peaks esimesena monumendi avama. Mulle endale meeldis algusest peale kõige enam Julius Friedrich Seljamaa isiksus ja jätkasin suurema ringi toetajate otsimist. Pidasin väga arukaks rühmituseks Sindi seltsimajas kogunevate mälumängurite võistkondade ühendusi. Nii ma palusingi ühel kenal päeval sõna auväärse auditooriumi ees esinemiseks. Kuna parajasti möödus nimeka poliitiku sünnist 125 aastat, siis pidasin sobilikuks teha mälestusmärgi püstitamise ettepanek teatavaks ka läbi ajalehe Sindi Sõnumid. Ootasin elavat avalikku arutelu ja mõtteid, kus võiks mälestusmärk linnaruumis asuda ja millisena seda nähakse. Oodatud laiapõhjalist arvamuste paljusust ei järgnenud ja mõttevahetused jäid väikese hulgakese mõtisklusteks.
[pullquote]sovetiaegses ühiskonnas elanud inimesed olid unustamas või polnud kuulnudki[/pullquote]Samal ajal tuli kogeda ebameeldivat üllatust, et sovetiaegses ühiskonnas elanud inimesed olid unustamas või polnud kuulnudki Sindis sündinud, õppinud ja lühikest aega töötanud õpetajast, ajakirjanikust, diplomaadist. Aga väga hästi mäletati kedagi teist Sindis sündinud Julius Seljamaad. Minagi olen temaga viienda-kuuenda klassi õpilasena kohtunud Raeküla mändide all. Muidugi ei rääkinud too mees sellest, et tunneb ka oma nimekaimu, kelle käsi on andnud allkirja koos teiste läbirääkijatega Tartu rahulepingule. Olgu siis vahemärkusena öeldud, et varajases koolipõlves nähtud mees jutustas meile oma õnnelikust pääsemisest Teises Maailmasõjas, kui Saksa eelväed liikusid Pärnumaal arvatust kiiremal tempol ja 8. juulil eriülesandele saadetud Sindi hävituspataljoni mehed sõitsid ekslikult sakslaste kolonni sisse, pidades viimaseid taganevateks punaväelasteks. Erinevalt kümnest erariides, punase käesideme ja relvadega varustatud mehest õnnestus autojuhil ja temal mahalaskmisest pääseda. Et 2. veebruaril avatav mälestusmärk pole pühendatud hävituspataljonis osalenud Seljamaale, seda olen pidanud korduvalt selgitama.
Miks 2008. a väljakäidud ettepanek kiiret vedu ei võtnud? Võibolla oli põhjuseks seesama üldine teadmatus ja eksiarvamus, kahe välimuseltki sarnase inimese segi ajamine? Võibolla tähtsamate asjade päevakorrale tõusmine? Oli ju mingil ajal ka tõsiselt kaalumisel Johann Christoph Wöhrmannile väärikama mälestustähise loomine, mille mõtet pole samuti tänini päriselt maha maetud.
Kuid olenemata näilisest seisakust mindi ikkagi sammhaaval edasi, ka mõttetasandil liikumine oli väärt rohkem kui täielik teema kõrvale lükkamine. 2010. a jaanuaris portreteeris Julius Friedrich Seljamaad Pärnu kunstnik Vello Paluoja, kelle töö kaunistab Sindi gümnaasiumi kuulsate vilistlaste seina. Sama aasta veebruaris peeti Sindi gümnaasiumi aulas õpilaskonverentsi, mille ettekanded käsitlesid Julius Friedrich Seljamaa elu ja Tartu rahu tähendust.
“Sindi ajalooklubi tegi ühtäkki otsustava edasimineku
2015. a sügisel uut hooaega alustanud Sindi ajalooklubi tegi ühtäkki otsustava edasimineku, kus polnud enam tagasipöördumise võimalust – algatati üldrahvalik rahakorjandus. Endiselt polnud lõplikult määratletud mälestusmärgi asukoht, selle figuraalne kujutis, materjal, suurus. Olid küll toimunud väheldased konsultatsioonid kunstnike ja mõnede skulptoritega, aga kuna puudus aimdus oma rahalisest võimekusest, siis ei võetud meie küsimisi eriti tõsiselt. Ajalooklubiga otsustasime kusagilt siiski alustada ja esmalt vaadata, kui palju õnnestub rahvalt nö tühjale kohale raha küsida. Kuna ajalooklubi pole registreeritud seltsingu või teistsuguse kodanikeühendusena, pöördusime Sindi linnavalitsuse poole palvega avada kindla sihitusega annetuste tarvis arveldusarve. Vastupanuvõitlemise päeval, 22. septembril, esitatud sooviavaldus rahuldati juba samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil ja arveldusarve saigi avatud. Siis oli Sindi linnapea Marko Šorin, samuti ajalooklubi liige, kelle tugev ideeline toetus oli algatusele väga tähtis.
Seadsime eesmärgiks püstitada mälestusmärk Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. Järgmise aasta märtsis tutvustasin kavatsusi ja võimalusi Sindi linnavolikogule. Kõige vähemal kujul uskusime, et kogudes umbes 4000 eurot suudaksime mälestusmärgi asukohta veeretada suurema graniitkivi müraka ja kinnitada sellele midagi Seljamaad iseloomustavat. Näiteks pronksi valatud Seljamaa allkiri, mis võetud rahulepingult. Tulemuseks olnuks miskit sarnast sellega, mis asub lõpmatuse märgi kujutisega Paikuse osavallas, kunagise kiviajaküla läheduses. Täiesti selgelt andsime endale aru, et ligilähedast Tõnissoni või Poska monumendiga me välja ei veaks. Unistuseks kujunes siiski midagi vahepealset, mille kogumaksumus poleks võinud ületada 40 000 eurot.
Sindi muuseumil sündis koostöös Sindi ajalooklubi ja Sindi gümnaasiumi näiterühmaga mõte etendada Seljamaa elutöö tutvustamiseks näitlejameisterlik sõnaline etteaste. Tosinkond noort andsid üllatavalt sisuka ülevaate, milles saadud teadmised jõudsid kuulajateni ühes teatraalsete elamustega. Kahjuks jäi noori kurvastama volikogu liikmete vähene osavõtt. Oli ju see eeskätt nende silmaringi laiendamiseks tehtud.
Väga võimsalt tähistati Seljamaa 133. sünniaastapäeva 2016. a 8. aprillil. Erilise pidulikkuse ja kümnete sinimustvalgete lippude lehvides väljendasid peamiselt Sindi gümnaasiumi noored selgesõnalist soovi püstitada suurmehe sünnilinna juba lähiaastatel mälestusmärk.
Seljamaa 80. surma-aastapäeval toimus mälestuskogunemine Tallinna Rahumäe kalmistul, kus osalesid Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed, linnavalitsuse esindatus ja teised diplomaadi sünnilinna inimesed.
Kuid üksikute suursündmuste korraldamise kõrval on teinud Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend pikka ja kestvat tööd Seljamaa tutvustamisel neile, kes mäluasutuse uksest sisse astunud. Muuseumis oli püsivalt ka üks annetuste kastidest, kuhu külastajad jätsid oma panuse.
Kuigi alguses olime võtnud üsna jäiga hoiaku tulla toime üksnes rahvalt kogutud annetustega, pidime siiski aja möödudes tõdema, et ilmselt pole see lühema aja jooksul mõeldav. 2017. a rääkisin murest uue linnapea Rein Ariko ja äsja ametisse tulnud haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäega, kes võttis projektijuhtimise enda peale. Leidsime mälestusmärgi asukohaks presidendi tamme lähedal oleva platsi. Saime nõusse tunnustatud skulptoriga, kes lubas seatud tähtaja jooksul valmistada mälestusmärgi maketi ja teha hinnapakkumise. Sellest lootsime olulist abi projektitaotluse esitamisel. Mingil teadmata põhjusel jättis skulptor lubaduse täitmata ja seadis meid täbarasse olukorda, sest tähtaeg ei andnud oodata. Hädas pöördusime varuvariandina ühe kunstniku poole, kes visandas 12. tunnil midagi eskiisina paberile. Tänu tema vastutulelikkusele saime viimastel minutitel siiski taotluse esitatud. Paraku esimene projektitaotlus ei läbinud viimast vooru ja pidi hakkama uusi võimalusi otsima. Kuid ettevõtmise edus olime veendunud, sest ka linn lubas omalt poolt toetada.
Vahepeal asetleidnud haldusterritoriaalne muudatus tekitas hetkelise ootusärevuse, aga muidugi täiesti asjatult. Laienenud piirides valitud uue omavalitsuse juhid jätkasid alustatud tegevust sealt, kus see pooleli jäi. Projektiga hakkas tegelema Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust. Koos valla arhitekti, kooli esindajate ja teiste asjatundlike inimestega vaagiti taas mitmel korral mälestusmärgi kõige sobivamat asukohta, mis nüüdseks on nihkunud koolihoone suhtes vastastiiba.
[pullquote]ühele reale kirjutati Seljamaale büsti püstitamisega seotud kulutused[/pullquote]Eelmise aasta märtsi viimased päevad viisid Seljamaa mälestusmärgiga seonduvad ettevalmistused märgilise tähendusega uude etappi. 29. märtsil Sindi raekojas toimunud Tori vallavolikogu istungil võeti vastu 2018. aasta eelarve, mille ühele reale kirjutati Seljamaale büsti püstitamisega seotud kulutused. Aga paar päeva enne seda tutvustas Ülo Kirt samas ruumis suure ovaalse laua peale asetatud Seljamaa mälestusmärgi maketti: pronksist büsti punasest graniidist püsttahukal. Näidis valmis vähem kui paari nädalaga.
Nüüd oli projektipõhiseks raha taotlemiseks võimalik hoopis usalduslikumat ja väga arusaadavat tahet esitleda. Rohelise Jõemaa koostöökogu Leader programmiga toetati ettevõtmist 13 800 euroga. Sellele summale lisandub Tori vallalt 11 109 eurot. Annetusi oli aastalõpu seisuga arveldusarvele laekunud 3391 eurot, aga annetuste üldsumma on siiski suurem. Pole veel teada, kui palju kogusid Peterburi eestlased. Väärib mäletamist, et esimesed annetajad olid Sindi Naisseltsi liikmed. Raeküla Rahva Teatri näitlejad ja näitejuht Margus Oopkaup eraldasid teatava protsendi Sindis antud etendustest Seljamaa arvele. Korjandust tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikool. Sindi linna 79. sünnipäeva tähistamist vedanud Kadri Kärg Varris korraldas oksjoni Seljamaa mälestusmärgi püstitamise toetuseks.
Mullu septembri alguses tutvustas Ülo Kirt Häädemeestel valmiva büsti tööde käiku. Savist voolitud pea järel tegi ta kipsist mudeli, mis rändas Tartumaale Laeva valla Kärevere külas asuvasse pronksivalu töökotta. Hoolt ja täpsust nõudva valutöö tegi ära Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak. Praeguseks on Seljamaa büst pronksi valatud ja saab Kirdi käe all viimast lihvi.
Jõulukuu keskel askeldasid kolmel päeval mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel platsil, kuhu paigaldati vundamendina 1,8 tonni kaaluv betoonist moodul. Vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ.
Graniidist moodulid paigaldasid oma kohale Elen Meriküla ja Viljar Meriküla Raplamaa firmast Grandecor OÜ. Punane graniit toodi paarisaja kilomeetri kauguselt Helsingist. Põhjanaabrite graniidi lõikas ette antud mõõtudesse ja tegi lihvimise Eero Vainikka (Sorvikivi OY, Soome). Vundamendile asetati graniidist alusplaat, mille mõõtmed on 1,66 X 1,21 m. Alusele tõsteti püsttahukas mõõtmetega 2,1 X 0,53 X 0,6 m. Pronksist büst paigaldatakse vahetult enne mälestusmärgi avamist.
Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamine ei toimu küll mitte nii suurejooneliselt kui tema matused 1936. a suvel (Seljamaa matusetalituse pidas piiskop dr. H. B. Rahamägi. Lahkunut tulid saatma riigivanem K. Päts, kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner, vabariigi valitsus täies koosseisus, riigikogu juhatus, diplomaatlik korpus, Läti ja Leedu eridelegatsioonid ja kõrgemad riigiametnikud), kuid siiski tema sünnipaiga kogukonnale omase väärikusega.
[pullquote]oma sõnum[/pullquote]Pidulik avamine on kavandatud Tartu rahu 99. aastapäevale, 2. veebruarile, algusega kell 12.00. Pidupäev jagatakse kahte osasse. Praeguse kava kohaselt toimub Sindi gümnaasiumi aulas õpilasteatri poolt ettevalmistatav Seljamaa elu ja tegevust tutvustav sõnaline osa ning muusikaline etteaste. Järgnevalt räägib Urmas Saard kokkuvõtvalt suure ettevõtmise olulisematest etappidest. Sõna võtab ka Trivimi Velliste.
Aula kogunemise järel jätkatakse kõige pidulikuma hetkega. Monumendi juures kõnelevad Tori vallavanem Lauri Luur ja diplomaat Jüri Trei, kes jätkab Seljamaa toimetatud Peterburi Teataja toimetamist. Jaani kiriku taastajana ja sealsete eestlaste esindajana on tal ka Eesti lipu seltsi esimehena sintlastele oma sõnum öelda. Mõlemad mehed eemaldavad katte koos esimese klassi õpilase Sten Eric Hanseni ja gümnaasiumit lõpetava Chätlyn Partsi abiga. Monumentaalse mälestusmärgi õnnistab sisse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ja Pärnu praost Tõnu Taremaa.
Urmas Saard
Samal teemal:
Seljamaa allkiri kinnitati graniidile
Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis
Seljamaa büsti hakatakse pronksi valama
Seljamaa sünniaastapäeval tutvustati poliitiku mälestusmärgi maketti
Pühapäeval meenutatakse Julius Friedrich Seljamaad
Seljamaale avatakse mälestusmärk vähem kui 11 kuu pärast
Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale
Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks
Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“
Mälestades Julius Friedrich Seljamaad
Sindis tõdeti, et harimata põld väärib harimist
Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele
Julius Seljamaa mälestusmärgi asukoha määramine
Sindis algatati Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks üldrahvalik rahakorjandus