Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”
[pullquote]Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi[/pullquote]Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.
Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.
Minutilise täpsusega välja mõõdetud kava algas Eesti hümni laulmisega. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup peatus minuti mõttel sõja algusest, mis võimaldas Eesti Vabariigil jääda püsima – sõja algusest, mis tõi suurelt mõtlevale rahvale vabaduse. Vabaduse väga paljude elude hinnaga! „Sõjasangarite mälestuseks asetame Sindi gümnaasiumi ja Tori valla poolt Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette lilled ja süütame küünla. Austuse avaldusena palun teil niikaua vaikuses seista,” lausus Keerup ja koos abivallavanem Jana Malõhiga sammuti musta graniittahvli juurde, mis taasavati 10 aastat tagasi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki innukal tegutsemisel.
Õpilaskonverentsi juhatas sisse õpetaja Lembit Roosimäe, kes peab hästi oluliseks uurida oma kodu ja kodukoha ajalugu.
[pullquote]kes pole sündinud Sindis, aga siiski mingil kombel seoses selle paigaga, on 20[/pullquote]Vabadusristi teemaliseks ettekandeks paluti kõnetooli Sindi gümnaasiumi vilistlase Marko Šorin, kes ei vaja Pärnumaal lähemat tutvustamist. Ta on Sindi ajalooklubi liige, endine Sindi linnapea ja praegune Pärnu abilinnapea. Šorini sõnul teati veel mõned aastad tagasi ainult ühte Sindist pärit Vabadusristi kavaleri – unustades, et sama ordeniga on autasustatud ka Tartu rahu läbirääkimistel osalenud Julius Friedrich Seljamaad. Seejuures pidi Šorin selgitama, et Sindi halduspiirid on ajaloos olnud sootuks muud, kui me oleme praegu harjunud teadma. Seljamaa sündis Sindi vallas, mille piirid ulatusid Reiu jõeni, võttes enda alla kunagise Pustuski mõisa Seljamaal, tükikese Tori alevi suunal, ülejõelt Rutavere ja Urge külad. Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi. Vabadusristi kavalere, kes pole sündinud Sindis, aga siiski mingil kombel seoses selle paigaga, on 20. Enamasti käisid nad Sindi ministeeriumi koolis või töötasid vabrikus.
Vabadusristi antakse välja sõjategevuses või sellega võrreldavas olukorras riigi sõltumatuse kaitsel üles näidatud ennastsalgavate teenete eest. Viimati anti Vabadusristi ordenid 1924. aastal kümnele inimesele. Šorin viitas veel sellele, et vahepeal on selgust saadud Vabadusristi tegeliku kujundaja nime osas. Kaks aastat tagasi teati, et Vabadusristi disainis Nikolai Triik. Nüüd väidetakse, et autoriks oli hoopis Peet Aren.
“üha rohkem ollakse mures iseenda heaolu ja vähem oma kodumaa pärast
Kasulik on teada sedagi, et üldjuhul okupeerivad riigid ei tunnista okupeeritud riigi autasusid. Kui teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeris Eesti territooriumi, siis oli Eesti Vabariigi Vabadusristi kavaleridel õigus kanda oma autasu. „See on küllaltki erakordne tunnustus, mis tõestas, et neid autasusid ei jagatud kergekäeliselt ja anti erilise vapruse eest, mida hindas ka vaenlane. Võtame seda tunnustust siis täie tõsidusega,” rõhutas põhjalike teadmistega koduloolane.
Suurele linale suunatud slaidiprogrammi taustal astusid järgemööda kõnetooli gümnasistid Egon Gentalen ja Chätlyn Parts ning üheksandast klassist Annabel Vilgats, Sirelin Kukk, Kaisa Hartwich. Viisikuga samas reas kõige varjatumalt istus õpetaja Eneli Arusaar, kes õpetas esinejatele selget artikulatsiooni ja nõudis teksti esitamist peast. Valitud teemadeks olid Vabadussõda ja Sindist põlvnenud vabadussangar kapten Viktor Arak, soomusrongi dessantroodu ülem. Õpilased mitte ei lugenud etteantud teksti vurinal maha, vaid olid selle ettevalmistamise kaasosalised ja pähe õppides tervikliku loo jäädavalt kogu eluks omandanud.
Ettekande koostamisel kasutati materjale, mida on uurinud Jaan Pihlak, Ain Kirillo, Mati Strauss, Tiina Tojak, Valdur Ohmann, Tiit Noormets, Hannes Walter, Eesti sõjamuuseum, Sindi muuseum jt. Väike lõik ettekannetest: „Viktor Arak oli alates 28. novembrist 1918. aastal vabatahtlikuna laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu nooremohvitser. Rong väljus 30. novembril rindele Narva suunas, meeskonnas 120 meest. Eesmärgiks oli Auvere vabastamine punaste käest. Auvere jäi tagasi võtmata ja lahing jätkus Vaivara ümbruses, Sinimägede läheduses.” See oli esimene Eesti soomusrongi lahing ja seda juhatas dessantkomando ülem Viktor Arak. Kangelaseks saanud Arak osales lahingutes Punaarmee, Landeswhri ja Bermont-Avalovi vastu Lõuna-Eestis, Lätis, Viru ja Pihkva rindel.
Paljudel Sindi gümnasiumi õpilaskonverentsidel on kuulajatena osalenud Paikuse põhikooli ajalooõpetaja Mait Lind ja tema õpilased. Nii ka seekord. Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots tänas kingiks kaasa võetud raamatuga huvitavalt ja põhjalikult ettevalmistatud konverentsi ning ütles tunnustavaid sõnu Sindi gümnaasiumile, mis innustab kooli sarnaste konverentsidega jätkama.
„Usun, tänu tänastele ettekannetele oleme taaskord mõistnud, et vabadus ei tulnud Eestile kergelt,” lausus Keerup konverentsi lõppedes. „Tahaks loota, et tulevikus ei ole meil vaja kunagi oma riigi pärast sõdida, aga tänane poliitiline olukord maailmas sunnib olema valvas. Võib küsida, kas me peaksime sellest rääkima koolis? Aga on tõsiasi, et Vabadussõjas osales arvukalt noormehi, kes tulid rindele otse koolipingist,” tõdes direktor ja küsis vanemate klasside õpilastelt, kas ollakse täna vajadusel valmis toimima samamoodi. Keerup jättis vastamise vaid neile iseendale, kuid tunnistas oma piskut muret, sest üha rohkem ollakse mures iseenda heaolu ja vähem oma kodumaa pärast.
[pullquote]tänu 5a klassile koos klassijuhatajaga[/pullquote]Siiski polnud direktor lootusetu, sest võis avaldada tänu 5a klassile koos klassijuhatajaga, kes olid seekord eeskujuks vanematele õpilastele. Koolil oli eesmärgiks, et lipuspaleeris asuks kuni 30 õpilast. Direktoril ja ülevaate koostajal jäi tegelik hulk kokku lugemata, aga iga lipuhoidja seljataga seisis vahetusõpilane ning näis, et pikk koridor ei mahutagi palju rohkem.
Konverentsi kavas oli muusikalisi etteasteid. Sindi muusikakooli õpilased laulsid Karl Rammi laulu „Eestimaa“. Sindi muusikakooli ja Sindi gümnaasiumi 1. klassi õpilane Sten Erik Hansen esitas tšellol muusikapala „Mu koduke“. Mirtel Metsmaa, „Sindi ööbik 2018”, laulis laulu „Väike Eestimaa“.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid
