Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.
[pullquote]Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul[/pullquote]Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.
Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.
Ajaloolane Leho Lõhmus on kirjutanud, et Eesti Vabariigi valitsus tegi 1925. aastal siseministeeriumi kaudu ettepaneku muuta hulk aleveid linnadeks – neist Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi järgmisel aastal linnaõigused ka said. Nõmme alevi volikogu arutas seda küsimust esimest korda 13. novembril 1925 ning üksmeelne otsus oli ettepanek vastu võtta. Et teada saada ka elanike arvamust, korraldati alevivalitsuse ruumes hääletus. Hääletusel pooldasid nõmmelased, kuigi esialgu kõhklevalt, linnaks saamist.
Kõik 1926. aastal linnaõigused saanud alevid praeguseks enam linnad ei ole. Nõmme kaotas oma linnaõigused esimesena, kui liideti 1940. aastal Tallinnaga. Türi ja Tapa muutusid vallasisesteks linnadeks 2005. aastal pärast mitme naabervallaga ühinemist. Põltsamaa ja Tõrva pole enam iseseisvad linnad 2017. aasta oktoobrist.
Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik