Sindi tähistas Eesti lipu 134. aastapäeva traditsioonilise lippude rivistuse, rongkäigu ja meelalahutusliku osaga, kus peaesineja oli Anne Adams, aukülalised lipu seltsi juhatuse liikmed Jüri Trei ning Trivimi Velliste.
[pullquote]Adams meenutas kolm kopikat maksnud paadisõite[/pullquote]Mõned minutid enne kümmet sammusid koolide kümned ja kümned lipukandjad Sindi raekoja esisele tseremooniaväljakule. Rein Vendla, Pärnu noorte puhkpilliorkestri dirigent, tõstis pilgu Presidendi kellale ja ootas luba Eesti hümni mängimise alustamiseks. Kes oskasid, laulsid hümni kaasa. Üle teiste häälte kostus selgel kõlal Jüri Trei laulmine. Lippude üldarvu olnuks võimatu kokku arvata, aga kolmekohalisest numbrist olulisem oli võimas sinimustvalgete värvide lainetus, mis koosnes vähemalt nelja mõõtu lippudest.
“Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu,” meenutas Tori abivallavanem Signe Rõngas president Toomas Hendrik Ilvese mõned aastad tagasi öeldud sõnu. “Märksõnad on siin hoolimine ja tähelepanu. Me hoolime igapäevaselt oma perest, lähedastest, tööst. Meie tähelepanu on argipäeva toimetuste virr-varril. Aga kas see on halb? Ei, see ei ole halb,” kõneles Rõngas, kelle iga sõna oli paljuütlevalt sisukas.
“Uued põlvkonnad kasvavad ja üha raskem on mäletada aegu, kus ühiskond toimis nii, et ei julgetud oma pere ringiski kõigest rääkida. Vanaisade ja vanaemade elulugudest lastele ei räägitud. Oli hirm võimu ja valitsuse ees. Täna meil enam hirmu ei ole,”
Ja Rõngas jätkas osundamisega õigustele ning kohustustele oma riigi ees. “Meil on õigus elada omal maal, rääkida oma keelt, saada ja anda maailma parimat kooliharidust oma lastele, reisida, töötada ja areneda, väärikalt vananeda ja jagada oma elukogemusi.” Ta rõhutas üliolulist vajadust nõnda pisikeses riigis, kui seda on Eesti, hoida ja kasvatada isamaalisust.
[pullquote]Sindist sai sel aastal alguse Eesti riigi 100 aastapäeva tammikute istutamine[/pullquote]“Just siit Tori valla südamest Sindist sai sel aastal alguse Eesti riigi 100 aastapäeva tammikute istutamine. Täna tähistame siin kõik ühiselt meile armsa sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeva. Eesti lipu selts on olnud siin eestvedaja ja vaimsuse hoidja,” sõnas suurt au tundes Rõngas, kes soovis vallavalitsuse ja enda nimel palju just selliseid erilisi hetki, kus hing pakatab uhkusest oma riigi ja tema sümboli sinimustvalge lipu ees.
Velliste meenutas, et esimest korda pühitseti selle lipu sünnipäeva suurejooneliselt 84 aastat tagasi – aastal 1934. Kuna tegemist oli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuga, siis oli pühitsemisel kesksel kohal Jaan Tõnisson, kes oli tolle seltsi käilakuju, aga ühtlasi ka Eesti riigi kõige väljapaistvamaid rajajaid. Just lipu 50. sünnipäeval leidis Tartus aset märkimisväärne sündmus. Jaan Tõnisson kutsus lipu juubelit oma koju pühitsema ka Konstantin Pätsi.
“Täna võivad mõnedki küsida: kuidas siis nii, kuidas see oli võimalik? Pätsi ja Tõnissoni kohta öeldakse ju, et nad olid nagu tuli ja vesi. Või nagu Andres ja Pearu. Kuidas võis siis Tõnisson kutsuda Pätsi oma katuse alla?” Velliste selgitas, et selles seisnebki riigimeeste suurus! “Nad võivad olla omavahel võistlejad, nad võivad paljudes üksikasjades olla eri meelt. Ent on ometi midagi, mis neid ühendab. Ja see ühendav sõnum, see ühendav sümbol oli – meie ühine sinimustvalge rahvuslipp ja riigilipp.”
Ka tänane Eesti on üsna kirev. Meil on palju erakondi, on palju eriarvamusi. Räägime sageli konkurentsivõime tugevdamisest. Tahame üksteisega konkureerida, võistelda. “Võistlus viib edasi. Jah, viib edasi küll, aga alati peame küsima – kuhu,” arutles tuntud ühiskonnategelane.
[pullquote]Mõnikord on erimeelsuse asemel vaja rohkem suuremeelsust[/pullquote]“Mõnikord on erimeelsuse asemel vaja rohkem suuremeelsust, rohkem koosmeelt, enam üksmeelt. Ja meie sinimustvalge lipp on just see, mille alla me saame koosmeeles koonduda. Nagu see on ikka olnud ajaloos rasketel aegadel, kui selle lipu all on langetud, on kukutud, aga ikka ja jälle üles tõustud.” Ta manitses vältima küsimust, mida valitsus saaks meie jaoks teha. “Küsige ikka – mida saaksite teie teha Eesti jaoks! Selline küsimine on otsekui tamme istutamine oma südames,” lõpetas Velliste oma lühikese tervituse eeskätt Sindi ja Tori valla noortele.
Vaatamata kergele vihmasabinale, korraks kärgatanud kaugemale müristamisele ja hooti puhunud tuuleiilidele seisid koolinoored, lasteaialapsed ja täiskasvanud külgkülje kõrval ülevas meeleolus, kui piduliku kogunemise lõpetas orkester looga “Eesti lipp”. 1,1 kilomeetri pikkusel teekonnal jõudis rongkäik Sindi gümnaasiumi õuele, kus muist suuri kandelippe asetati esimese korruse aknalaudade kõrgusel olevatesse vardapesadesse. Enamik lippe rulliti kokku Mart Nõmme juhendamisel väga hoolika püüdlikkusega. Kõigil see esimesel katsel ei õnnestunud ja siis tuli kõigega uuesti alustada.
Ettenägelikult viidi kontsertkava õigel ajal õuealalt üle koolimaja aulasse. Päris suure vihmasaju meelevalda ei jäänud kedagi. Turvalises hoones tervitas pidupäevalisi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. Direktor rõõmustas, et koos Sindi gümnaasiumiga osalesid lipu päeval teisedki valla koolid. “Ei ole oluline, kas kandsite suurt kandelippu või väikest käsilippu. Mõlemal juhul näitate austavat suhtumist oma riiki.” Direktorina tegi Keerup ettepaneku lippude kandmiseks poolesajale oma kooli silmapaistvamale õpilasele viiendast lõpuklassini, nende seas ka kolmele noorele Eesti lipu seltsi liikmele. Uhkustundega märkis Keerup, et pea sadakond Sindi gümnaasiumi õpilast jätkab lipu päeva tähistamist Eesti riigi sünnilinnas Pärnus. Eile tõid üle saja sintlase Endla lavale etenduse “Ema käed on kui sünnimaa”, mille lavastas õpetaja Eneli Arusaar.
[pullquote]Kaari Kasemaa ja Pirjo-Liis Parts laulsid laulu “Mu kodu”[/pullquote]Enne Anne Adamsi kontserti esinesid Sindi gümnaasiumi ja lasteaia lapsed. Adamsi lapsepõlve kodu asub Sindi vastas teiselpool Pärnu jõe kallast, kus on avastatud üks Eesti vanimaid asulakohti, Pulli küla. Adams meenutas kolm kopikat maksnud paadisõite üle Pärnu jõe ja Sindi gümnaasiumis käidud kooliteed. Ta on sintlastele oma inimene, seepärast ka eriline soojus Adamsi lauludes ja kuulajate vastuvõtus. Kontsert lõppes veidi tavatult. Trei palus kahel tütarlapsel viimasena laulda juba enne Adamsi esinemist kuuldud laulu. Kaari Kasemaa ja Pirjo-Liis Parts laulsid laulu “Mu kodu”, Uno Naissoo / Juhan Saar. See on laul, mille mõned sõnad ei sobinud omal ajal nõukogude okupatsiooni režiimi teeninud ametnike kõrvadele. Kuid Adamsiga hüvasti jätmine ei toimunud niisama käe lehvitamisega. Temaga taheti veel pikalt vestelda. Juttu jätkus veel väljapool koolimajagi ja muidugi kutsuti teda tagasi.
Eesti lipu päeva tähistamist korraldavad traditsiooni algatusest saadik Sindi gümnaasium koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga. Traditsiooni jätkumist toetab pärast omavalitsuste liitumist kunagise Sindi linnavalitsuse asemel Tori vald, samuti lipu seltsi juhatus ja riigikantselei. Lipu seltsi suursponsor on Pajo trükikoda.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sintlased lipu päeval Sindis ja Pärnus
Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet
Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas
Pärnu maavanem tänas Sindi rahvast lipu päeva tähistamise eest oma kodulinnas