Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.
13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.
[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.
Kaire Kangur ei pidanud mõttekaks teoks Sindi sotsiaalmaja ära võtmist. Peeti põhjendatuks lastele tasuta bussisõitu huviringidesse. Samuti tasuta õigusabi pensionäridele ja vähekindlustatud peredele.
Põllumajandusest rääkides ütles Sirje Nõmm, et Eesti seemnekasvatuse sertifitseerimise hind on tõstetud võrreldes naaberriikidega väga kõrgele. Hinnad võiksid olla madalamad.
Viivi Palmissaar rääkis lasteaedade ja koolide teemal kõneldust. „Me teame, et koolis saavad lapsed tasuta lõuna, aga lasteaias peavad vanemad tasuma 100% lapse toidupäeva maksumusest.“ Lasteaia õpetaja puhkuse pikkus võiks sarnaselt kooliõpetajaga olla üleriigiliselt samuti 56 päeva. Väikesed maakoolid vajavad säilitamist, mitte likvideerimist. Kogukondlikult on väga oluline amortiseerunud spordirajatiste renoveerimine ja ka uute rajamine. Sarnased asutused üle riigi nagu Pärnus Pernava keskus, on õpilastele tasulised. Palmissaare laudkonna ettepanek oleks need muuta tasuta kättesaadavaks. Ka kooliõpetajate palgad peaksid saama riigieelarvest ühtsetel alustel rahastatud, ega oleneks enam kohalike omavalitsuste võimalustest. Kõrgharidus peaks jääma kõigile kättesadavaks ilma õppemaksuta. Aga ka kõrgharidust andvad õppejõud peaksid olema kõrgelt hinnatuna hästi tasustatud.
[pullquote]Talvik tunnustas Sindi tugevust kogukondlikus kokkukuuluvuses ja ühistegemistes[/pullquote]Väitluste osas vastandusid Kase mõttekäigule Hillar Talvik ja Viivi Palmissaar. Väitlust juhtis Marko Šorin. Talviku arvates pidanuks Pärnut ümbritsevad vallad minema sundkäiguga linna koosseisu. „Siis poleks olnud mingit probleemi Tõstamaaga, mis on praegusel juhul täiesti ebaloogiliselt liidetud.“ Talvik peab Sindit ajalooliselt üheks väikeseks Pärnu osaks. Kuid ka Talvik tunnustas Sindi tugevust kogukondlikus kokkukuuluvuses ja ühistegemistes. „Sindis tehakse kultuurivallas suuri asju. Mitmel juhul on sarnaste ettevõtmiste puhul olnud sintlaste osavõtlikkus sama arvukas kui Pärnus, mõnikord tuleb Sindis inimesi kokku isegi rohkem kui Pärnus,“ rääkis Talvik Sindi tublidusest ja soovis väikelinnale edu. Aga Talvik usub, et Pärnuga liitumisel võiks Sindis asjad veelgi paremad olla.
Palmissaar on endise Sindi linnapeana Kasega erimeelt, sest temal on Pärnu alluvuses oldud ajast meeldivamad mälestused kui Kasel. „Ainuke takistus oli Paikuse, mis jäi Pärnu ja Sindi vahele. See ei võimaldanud kehtestada Pärnuga ühtset bussipileti hinda, sest tegemist oli linnadevahelise reisijateveoga,“ arutles Palmissaar.
[pullquote]Simson ei näinud probleemi ja ütles, et sel juhul pannakse nii palju busse juurde kui vaja[/pullquote]Mis juhtub siis, kui Sindi-Pärnu liinil hakkavad bussid tasuta sõitma? Neljakümnenda liini buss peatub Pärnus kõigis peatustes nii nagu kõik teisedki Pärnu linna bussid. Kui valida on tasuta või tasulise bussi vahel, siis valivad pärnakad linnas sõiduks kindlasti tasuta bussi. „Kas siis sintlased mahuvadki enam Pärnus Sindi bussile,“ küsisid murelikud Sindi elanikud ministrilt. Simson ei näinud probleemi ja ütles, et sel juhul pannakse nii palju busse juurde kui vaja.
„Põllumajanduse maa on tootmisvahend ja kui me ei suuda tootmisvahendit panna tootma, siis me kaotame sellega nii töökohti kui ka SKP-d (sisemajanduse koguprodukt),“ rääkis Ares elav Ivar Puuram. „Kui me anname maad ära mittetootjatele, siis me ei saa ka töökohti juurde tekitada.“
Urmas Saard