Kell on 11.22 esimese jaanuari ennelõunal, kui asusin käesoleva teksti esimest rida kirjutama.
Täpselt tosin tundi on möödumas hetkest, kui Huawei andis märku järjekordse sõnumi jõudmisest põuetaskusse. Õngitsesin selle välja ja uurisin kaantevahel leiduvat teadet: „Palun kuuse alla 23.45 üllatused minu poolt.“ Olin selleks ajaks juba mõned kaadrid jäädvustanud inimtühja väljaku ääres seisvast tagasihoidliku kuid ikkagi väga majesteetliku välimusega Sindi raekojast, mille torni tipus lehvib selgetes värvides eristuv sinimustvalge lipp. Sammusin paraadnale lähemale ja uurisin, kas Sindi linnavalitsuse silt on juba asendatud Tori vallavalitsuse kohale asumisest teadaandva sildi vastu. Ei olnud. Vist ei pidanudki veel olema. Oli ju Tori valla uuel veebilehel arusaadavalt öeldud, et alles alates 1. jaanuarist 2018 alustab tööd Tori Vallavalitsus. Asukoha aadresski oli juurde lisatud (Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnumaa) ja üldinfo telefon: 445 1881. Kindlasti helistan uue aasta esimesel tööpäeval sellele numbrile, et teada saada, millal tähtis sildi vahetamise toiming teoks saab ja millal võiks seda tähelepanuväärset sündmust uudistama minna?
Raekoja juurest seadsin sammud lühemat teedpidi kuuse juurde. Kuigi ei teadnud, millist kuuske Sindi parkide ja puiesteede küllases linnas täpselt silmas peeti, arvasin küsimatagi õigesti ära, et ju see ikka seal sotsiaaltöökeskuse juures peaks olema. Juta on sinna varemgi rahvast kokku ajanud. Tegin teene ja helistasin ka ise ühele armsale inimesele ning kutsusin temagi kuuse alla. Et ikka rohkem rahvast koos oleks. Väikeses kogukonnas on iga inimene palju tähtsam, kui naabruses asuvas maailmalinnas, vähemalt pindalalt. Siin tuleb vähestega kokku hoida, ka kuuse alla kogunemisel.
[pullquote]Siin tuleb vähestega kokku hoida, ka kuuse alla kogunemisel.[/pullquote]Pool tundi oli jäänud veel uue aasta alguseni. Üks mees üritas Kiriku pargis korduvalt ilutulestiku raketikest süüdata, et see puude latvadest kõrgemale lennutada. Lõpuks oligi kuulda tagasihoidlikku vidinat, mille saatel veel tagasihoidlikum tulesaba kuhugile kadus. Kuni Konsumini olid teed ja tänavad lootusetult inimtühjad ja nii jätkus see ka Jaama tänaval. Aga Raudtee ja Jaama tänavate kohtumise paigas oleval lasteväljakul sussitasid poisid juba vägevamat kärakat. Seal olid mõned pered juba aegsasti ennast valmis seadnud, et pead kuklas päris tõsist tulevärki imetleda.
Kuuse ümber olid kogunenud pea kümmekond linna aktiivsemat naist. Üks härrasmees ootas õiget aega, millal oleks paras hetk šampuse pudelitelt korke lennutada. Jutal oli laud kuuse all kaetud. Ja siis äkki hakkas kõigi kaheksa kandi pealt rakette sähvima. Korra lõi terve Jaama tänava helevalgeks. Ümbritsevate majade harjad särisesid värvilistes tuledes, seda siiski näiliselt. Aga päris keset väljakut ükski kümneteks kildudeks purunev tulede „langevari“ ikkagi taevast ei langenud.
Head uut aastat!
Urmas Saard