7 detsember 2017 Archives

Eesti riikliku sümboolika alane koolitus

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva künnisel korraldati Tallinna XXI Kooli liputoimkonna, Vahipataljoni, Tallinna Lipuvabriku ja Eesti Lipu Seltsi koostöös Eesti riikliku sümboolika tutvustamise ja etiketi- ning protokollikohase kasutamise õppepäev. Osales üle poolesaja Tallinna ja Harjumaa koolide õpilase.

30. novembril jagati Tallinna XXI Koolis Eesti Lipu Seltsi ja teiste koostööpartneritega oma kogemusi ning anti praktilisi näpunäiteid koolide liputoimkondade moodustamiseks, koolitamiseks ning Eesti ja välisriikide sümboolika eksponeerimiseks ja etiketikohaseks kasutamiseks.

Koolituse korraldustoimkonna töös osalesid ja andsid oma panuse Tallinna XXI Kooli huvijuht Maarika Paun, Eesti Lipu Seltsi poolt Jüri Trei ,Tarmo Kruusimäe, Karina Tõeleid jpt.

Tallinna XXI Kooli liputoimkond →

Urmas Saard

Samal teemal:

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad lõpetasid käesoleva õppeaasta esimese poole heategevusega ja toetasid ühiselt Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärgi püstitamiseks tehtavaid kulutusi omapoolsete annetustega.

Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna Foto Urmas Saard — Annetuste kast Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks Sindi linna. Foto: Urmas Saard

Julius Friedrich Seljamaa oli õpetaja, ajakirjanik, poliitik, diplomaat, Tartu rahu läbirääkija ning Tartu rahu ratifitseerimiskomisjoni esimees, kelle mälestuseks tegi Sindi Ajalooklubi üleskutse algatada rahakorjandus mälestusmärgi püstitamiseks tema sünnilinna.

[pullquote]Annetusi teevad ka Peterburi eestlased[/pullquote]Eelmisel kolmapäeval, 29. novembril, esines Tervise keskusesse kogunenud väärikatele välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kes rääkis Jaan Poskast ja tema mõttekaaslastel peatudes nimetas korduvalt ka Seljamaad. Sellest sündiski Mari Suurväli (väärikate ülikooli projektijuht) heakskiidul mõte panustada ka TÜ Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate poolt oma maakonnast pärit suurmehe mälestuse monumentaalseks jäädvustamiseks.

Loe edasi: Väärikad toetasid mälestusmärgi püstitamist Seljamaale

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Loe edasi: 2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile