Pärnu- ja Viljandimaa lauljad pälvisid Prahas toimunud rahvusvahelisel kooride vahelisel võistulaulmisel kiitvaid hinnanguid, sobitasid sõprussuhteid mitmete rahvaste kooridega ja üritasid mõista tšehhi keelt.
Kümmekond päeva enne laulukonkursi algust kohtusime Sindi seltsimajas kolme Prahasse sõitva laulunaisega ja juba siis soovisid Aino Edo, Deivi Kõiv ning Kristel Reinsalu uuesti kohtuda kirjutava mehega, et kõnelda reisi kordaminekust. Et midagi ei peaks 19 tunni pikkuse bussisõidu kaugusel asuvas Tšehhi pealinnas korda minema, seda ei arvatud ega kardetud kordagi. Teele asuti põnevas ootuses ja kindlas veendumuses ka mingi auhind võita. Kuigi konkursi Praga Cantat 2016 üldvõitjaks ja Grand prix omanikuks kuulutati Indoneesia Diponegoro University Choir, ei valmistanud aus tunnustus Eesti lauljatele vähematki kadeduse tunnet. „Läks ju meilgi üle ootuste hästi,“ rääkis Kristel, kes vaevu suutis oma ülevoolavaid tundeid taltsutada ja võibolla tahtnuks koguni väikese tüdruku kombel rõõmust lausa kilgata.
Kristel dirigeerib juba palju aastaid Sindi laulukoori ja vähem aega on juhatanud Paikuse naiskoori Šal-lal-laa. Paikuse koor oli kolmekümnendat korda peetud Bohemia Festival Praga Cantat osalejate seast tosina liikmega kõige väiksem. Väike aga tubli, võiks öelda. Parima rahvalaulu töötluse esituse eest võitis Šal-lal-laa eripreemiana kuldse karika. Lisaks võideti hõbediplom.
Rahvalaulu kategoorias võitis hõbediplomi ka segakoor Ulgandi. Tegemist on ühendkooriga, kuhu kuuluvad 148-aastane Sindi laulukoor (Kristel Reinsalu) ja olulisemalt nooremad Tarvastu Üits viis (Karin Taukar) ning Kolga-Jaani Jaaniko (Liisi Toomsalu). Vastukaaluks väikseimale Šal-lal-laa´le oli Ulgandi oma poolesaja lauljaga kõige suurem konkursil üles astunud koor.
Kristelile meeldis sealne hindamissüsteem, mis võimaldab punktiarvestust kasutades saada üheaegselt pronks-, hõbe- või kulddiplomi rohkem kui ühel kooril. Vastava värviga diplomi võitmise eelduseks on kogutud punktide summa.
Žürii mitte ainult ei hinnanud, vaid andis edaspidiseks omapoolseid kirjalikke soovitusi. Ühelt jaapanlasest žürii liikmelt saadud ingliskeelne tekst olevat olnud selgesti arusaadav. Raskusi tekitasid tšehhikeelsed soovitused, aga õhtul hotellis puhates leidis Deivi hotelli administraatorid, kes öösel tööl olles abivalmilt tõlke ära tegid.
Vestluskaaslased rääkisid, et tšehhi keelt tundmata jääb teisi rahvusvaheliselt tuntumaid keeli kasutades suhtlustasand üldiselt üsna nadiks. Aga siiski saadi mingil moel hakkama. Ilma ühtki verbaalset keelt kasutamata mõisteti üksteist suurepäraselt siis, kui kuuldi Veljo Tormise nime. Vähemalt žüriile polnud vaja Eesti heliloojat tutvustada, tema loomingut hinnati väga kõrgelt. Tšehhide arvates tasuks Šal-lal-laal proovida barokseid meloodiaid vokaalselt helisema panna.
Festivali toimumise paigaks oli Praha kesklinnas asuv National House Vinohrady. Lauldi Tšaikovski ja Majakovski nimelistes saalides. Finaalesinemised toimusid Majakovski peasaalis. Peasaali täpset kohtade arvu ei osatud öelda, aga see võis naiste arvates olla tuhande ümber. Festivalil osalejaid oli umbes 750 inimest, 23 koori tosinast riigist. Pileteid müüdi ka publikule, aga nende osalus jäi esinejate hulgale tublisti alla. Kolme naise sõnul vaimustasid neid eriti rahvalaulud, mis erinevad oluliselt akadeemilistest paladest. „Väga vahva oli vaadata ja kuulda, kuidas slovakid tulid lavale ja laulsid hõila, hõila,“ tõi Kristel näiteks.
Ööbiti mitte kaugel kontsertpaigast, nelja tärni hotellis Sonata, mis asub Praha 2 linnajaos. Aino pilgu läbi sarnanevat Praha 2 mõneti Peterburiga, aga Praha vanalinna kitsad tänavad meenutavad miskitpidi Tallinna vaadet. Üldiselt ei jätnud konkurss palju aega linna vaatamisväärsustega tutvumiseks. Siiski käidi uudistamas õlle muuseumit (Prague Beer Museum), mis jääb keskväljakult umbes kümne minuti jalutuskäigu kaugusele. Muidugi ei võinud pikalt kesvamärjukest maitsma jääda, kuigi Praha on hästi tuntud õllesõprade peatuspaigana. Esinemisteks pidi lauluhäält lihvima ka konkursi toimumise ajal ja selleks üüriti isikliku raha eest isegi hotelli ruume.
[pullquote]Fifie oli pööraselt üllatunud sellisest asjast, mida nägi elus esimest korda ja imetles eurooplaste nutikust ohutu liikumise tagamiseks pimedal ajal[/pullquote]Praha raekojas korraldati linnavalitsuse ja Bohemia festivali presidendi Miroslav Kesler’i vastuvõtt konkursil osalevate kooride esindajatele. „Eestist olime vastuvõtul esindatud kaheksakesi,“ ütles Kristel.
Minnes rääkis Kristel soovist luua sõprussuhted mõne Aasia kooriga. Meeldiv ja vastastiku kasulik vestlus kujunes Malaisia tehnika ülikooli Mara koori presidendi Fifie Rufena’ga. „Kinkisin talle käele visatava helkurlindi. Fifie oli pööraselt üllatunud sellisest asjast, mida nägi elus esimest korda ja imetles eurooplaste nutikust ohutu liikumise tagamiseks pimedal ajal,“ jutustas Kristel. Samuti arenesid Prahas veedetud päevade kestel head sõprussuhted Šal-lal-laa ja Saksa naiskoori Allegro vahel. Soe suhe ühendas eestlasi ka Soome akadeemia naiskooriga Lyran.
Vestlust lõpetades selgitas Deivi, et tegemist polnud siiski festivaliga, nagu senistest uudistest võis ekslikult järeldada, vaid konkursiga ikka. Ürituse korraldaja on Bohemia Festival, aga konkursi nimi Praga Cantat.
Ülevaatlikule loole lisatud pildigalerii jaoks on pildistanud Külly Selberg, Liivia Koolme, Reet Järveküla.
Urmas Saard
Samal teemal:
Eestlased naasevad Bohemia festivalilt väärtuslike auhindadega
