Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.
Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.
Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.
Huvitava lahendusena on kolme arhitekti mõtet mõneti ootamatul viisil edasi arendatud ka täielikult uuendatud Roosi tänaval. Paremalt poolt tänavat ERMile lähenedes jätkuvad kõnnitee viimased mõned sajad meetrid kitsukesel laudteel, mis lookleb kunagi rangelt valvatud keelutsoonis vene sõjaväele kuulunud okastraataedade vahel.
[pullquote]Karjala saunas jalga puhates äratab sind mõtisklustest leili viskamisest kuuldele tulev aurupahvak.[/pullquote]Linnapoolsest uksest sisenedes astub külaline väga avarasse konsoolse varikatusega ruumi, mis kinntab lisaks välisele vaatele, et tõepoolest on tegemist väga suursuguse ehitusega. Muuseumi külaline ei paisku otsekohe 11 tuhande tagusesse aega. Talle antakse aega tasapisi harjudes eemalduda tänasest päevast järjest kaugemasse minevikku. Lennurajalt saabudes saab kasutada ka hoone teises otsas asuvat ust, et soovi korral liikuda minevikust praegusaega.
Kohtumiste saalis on eksponaadid jaotatud ajarajal seitsmesse osasse: vabaduse aeg, elu raudse eesriide taga, moodsad ajad, raamatuaeg, ristiusu tulek, metalliaeg, kiviaeg. Üsna juhuslikult peatus esimene pilk Eesti esimese satelliidi maketil. Mäletatavasti lennutati 2013. a mais Guajaana kosmodroomilt Maa orbiidile tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ESTCube-1.
Täiesti esimene museaal toodi veel ehitusjärgus olevasse hoonesse juba mullu augustis. See on pea saja aasta vanune aurutraktor „Lanz“. Üks viimastest eksponaatidest jõudis ERMi mõne nädala eest. Omariikluse kulgemist ja sümboolikat tutvustavas lipusaalis näeb meie päris esimest sinimustvalget lippu, mis pühitseti 1884. a 4. juunil Otepää kiriklas Eesti üliõpilaste seltsi lipuks. Riigilipuks sai Põltsamaal valminud lipp aastal 1922. Kuid eesti rahva südames aukohal asuv esimene lipp on pidanud olema ka tervelt 51 aastat võõraste eest varjul. Peidupaigaks oli Tartumaa Kõola külas asunud Läänemardi talu.
Hoone põhikorrusest allpool asuvas saalis näeb ja kuuleb Uurali kaja, mis jutustab neist meile lähedastest hõimurahvastest, kellel täna pole oma riiki. Sarnaselt Eestiga on soomeugrilastest riigirahvad veel vaid ungarlased ja soomlased.
ERM on varustatud tänapäeva tipptehnoloogiaga. Paljude eksponaatide juurde jõudes hakkavad museaalid sõna otseses mõttes sinuga inimkeelel kõnelema. Karjala saunas jalga puhates äratab sind mõtisklustest leili viskamisest kuuldele tulev aurupahvak. Mordvalaste mannekeenide keskel viibides kuuled nende keelset laulmist jne.
2005. a juunis välja kuulutatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse õnnestumise järel loodeti ERMi uue hoone valmimist juba muuseumi asutamise sajandaks juubeliks, aga tegelikkuses kulus aega 7 aastatat kauem. Ometi on nüüd kaua oodatud päev kätte jõudnud. Avapäeval ütles ERMi direktor, et nüüdsest võiks Raadil asuvast muuseumist saada eesti rahva enesekindluse varaait. Lukas ei kahelnud, et avatud muuseum on praegu maailma parim. Oma kiitvate hinnangutega polnud kitsid ka ajakirjanikud väljapoolt Eestit.
Urmas Saard
Samal teemal:
