Mõned päevad hiljem pärast Valtu külaga tutvumist bussiga ühest linnast teise sõites juhtus istuma minu kõrvalistmele hea tuttav. Värsked muljed alles meeles, rääkisin Annele oma käigust Puraviku sepikotta ja Öökulli järve äärde – kohtadest, millest meist kumbki polnud varem midagi kuulnud.
Kui teatasin, et Öökulli järve on toodud 21 valgeamuuri, kelle pikkus võib ulatuda meetrini ja kaal mõnede allikate väitel paarikümne aasta vanuselt kuni 42 kilogrammini, läks vestlus juba päris põnevaks ja Anne soovis kohe esimesel võimalusel reisida puhta liivaga järverannale sealset Öökulli imetlema. Vaevalt ise nii osav jutleja olen, et suudaks juba mõne lausega ärgitada daami tundmatusse kohta reisima. Küllap siis ikka Valtus midagi sellist leidub, mis isegi ilma nägemata hakkab magnetina mõjuma.
Veski paistab kaugelt üle põldude
Nagu hoolsamad Külauudiste lugejad aimavad, sai ka Valtu külastamine teoks Elroni ja Rapla vallavalitsuse ühisel kutsel. Valtu teedel oli teejuhiks raplamaa.ee portaali toimetaja Jaune Jõenurm, kes esmalt viis Puraviku sepikotta. Raua tagumiseks on valitud veidi tavatu rajatis. Paarsada aastat tagasi ehitatud kuuekorruseline paekivist hollandi tüüpi tuulik oli ju algselt mõeldud ikka jahvatamiseks. Kuid veskitöö lõppes 80 aastat tagasi.
Et tänapäevastes oludeski arhitektuurimälestisele vaatamisväärsuse kõrval täiendavat otstarvet leida, otsustasid Harri Riim ja tema äripartner Lauri Laiapea veski peaasjalikult sepikojana kasutusele võtta ja põhitegevusele lisaks ka harulduse taastada. Harri on põlise Valtu kodanikuna 43 aastat oma kodukanti armastanud. Sama armsaks on Valtu saanud ka tema kaasale Jaunele, kes täpselt poole oma mehe elueast selles külas elanud.
Sepikojas tervitas meid suurt kasvu mehemürakas, nagu kõik sepad minu senises ettekujutuses ongi olnud. Sõbralik ja tugeva käepigistusega. Kui õigesti mõistsin, siis on Harri kahe ametiga leiba teeninud: pärast sõjaväge mingis ettevõttes lühemat aega puidust mänguautosid meisterdanud ja üle paarikümne aasta ääsi ning alasi vahel toimetanud. Vaba aega aga sama töiselt kasutanud veski uuendamisele ja külaelu edendamisele, kuigi pole külavanem. Kuna tööpäev oli lõppemas, siis suurt tegemist ei näinud. Kuid Harri ajas siiski ääsi korraks veel hõõgvele ja torkas varda süte sisse. Nägime, kuidas punane raud sepahaamri all paindub kuulekalt vastavalt meistri tahtmisele. Ammugi ei tehta enam sepatööd üksnes käes hoitava haamri abil. Nurgas seisis võimas suruõhuhaamer. Oskamatu käsitlemisega võib sellega põrandast läbi ja masina tükkideks virutada. Harri näitas, et tegelikult saab tolle mürakaga vägagi peent tööd teha ja asetas lahti veetud tikutopsi püstiasendis alasile. Võimas vasar vajutas tikutopsi õrna puudutusega kinni, ilma vähimatki viga sellele tegemata.
[pullquote]Kogemusi jagatakse ka noortele sepasellidele. Aastal 2010 olevat isegi president Ilves proovinud Puraviku Tuuleveskis rauda taguda.[/pullquote]Esimesed töövõtted näidatud, paluti tagapool asuvasse puhtasse ruumi, kus mitmesugused valmistööd vaadata: ukse- ja aknahinged, küünlajalad, ahjuroobid, kaminatarbed, meened, auhinnad ja palju muud. Isegi suur rauast roos oli valmis sepistatud. Tehakse ka väiksemaid tarbesepiseid: naelu, nagisid. Rohkem meeltmööda olevat Harrile siiski suuremad tööd: varikatused, piirded, käsipuud, metallaiad, sepisväravad. Sepikoja peamised külastajad on püsitellijad. Tuuleveski sepad on atesteeritud ettevõtte mehed, kes vaatamata headele oskustele jätkuvalt valmis pidevaks õppimiseks. Puraviku Tuuleveski OÜ kuulub Raplamaa Tootjate Liitu ja omab liidu ühise kaubamärgi „Väärt Raplamaa Toode“ kasutusluba. Praeguseks lõõmab Puraviku mütsi all tuli juba umbes 13 aastat. Kogemusi jagatakse ka noortele sepasellidele. Aastal 2010 olevat isegi president Ilves proovinud Puraviku Tuuleveskis rauda taguda. Riigipea kiitnud väikeettevõtlusega tegelevaid omanikke Eesti sepakunsti hoidmise, vana veski renoveerimise ja sellega ühtlasi piirkonna huviväärsemaks muutmise eest.
Lubati tõusta ka ülemistele korrustele. Kuuldes, millises seisus veski üle võeti, mõistame paremini tehtud tööde mahtu. Puraviku Tuuleveski OÜ asutati 2003. a sügisel samaaegselt hoone ostuga. Veskisepad korrastasid välisfassaadi ja kolmanda korruse kõrgusel asuva ringrõdu, millel me nüüd julgelt seista võisime. Imetlesime kaugele paistva maastiku loodust ja hindasime veskitiibade suurust. 2008. aastal sai veski uued tiivad. Kolmandal korrusel jahvatasid omal ajal ka veskikivid. Püstvõll pole säilinud, aga horisontaalvõll on meeste poolt uuendatud. Huvitav oli teada saada, et tuulikut on kunagi silindrikujulise ülaosa võrra kõrgemaks ehitatud. See olevat hollandi tuulikute puhul haruldane ettevõtmine, kuid nähtavasti tehti seda paremaks tuule püüdmiseks. Tuuliku kõrgus on 18 m. Neljandale korrusele tõmmati läbi vahelagede avauste viljakotte, mis jäeti jahvatamise ootele. Puravikul on ka uus kübar. Harri sõnul tullakse enamike ehitustöödega iseseisvalt toime, aga teatavaid piiranguid seab neile rajatise muinsuskaitse alla kuulumine. Polevat luba päris kõiki töid ise teha. Muidugi nõuab muinsuskaitseline objekt täiendavalt suuremat aja- ja rahakulu.
Linnulennult poole kilomeetri kaugusel asub Öökulli paisjärv. Teel sinna looklesime mõnede vanade mõisaaegsete hoonete vahel. Külas elab arvatavalt 230 inimest, peale eestlaste pisut alla protsendi ka teisi rahvaid. Valtu mõisa esmamainimine toimus Taani hindamisraamatus 1412. aastal. Mõisa peahoone põletati 1905. a. Praegu asub selle asemel tagasihoidlik kortermaja.
Puhastatud järv mõjub kutsuvalt
Öökulli järv on Valtu mõisniku rajatud tehisveekogu mõisa pargi alal, aga pole algusest peale praeguses väljanägemises ilutsenud. Sovhoosiaegadel ühendati vanu mõisatiike, süvendati ja laiendati. Praegust veepinda on kaks hektarit ja keskmist sügavust 2,5 m. Allika- ja sadeveetoitelist veekogu ühendab Vigala jõega kanal. MTÜ Valtu küla ja valla vahelise lepinguga on Öökulli järv võetud kasutusrendile. Suviti varustab vald Valtu rahva ja paljude Rapla kandi elanike puhkekoha välikäimlaga ning tasub prügiveo eest. Küla südames paiknev tehisjärv on ainus Rapla valla inimeste supluskoht. Jaune poetas jutu sees, et mitte alati ei rõõmusta kohalikke suvitajate rohkus, sest soojadel suveõhtutel ei pruugi töölt koju jõudes autole kohta leida. Jaune elab järve lähedal korterelamu kolmandal korrusel, naudib kaunist vaadet veele ja mõistab neidki, kes tulevad kaugemalt sama sooviga üürikeseks ajaks vee äärde. Ega olegi tegelikult pahane.
Jaune jutustas, kuidas paar aastat tagasi kasvas järv kanada vesikatku vohamise tõttu peaaegu täielikult kinni. Katk lämmatas vesirooside kasvu ja teisi veetaimi. Kaldad läksid kobrutades jubedalt haisema, kirjeldas Jaune kujunenud olukorda järves. Kanuude aerud põrusid kanada vesikatkul nagu betoonil.
Harri julgest ettevõtmisest veski korda tegemisel on juba kõneldud, ent sama tegus on mees olnud ka külaelu tagant tõukamistel või eest vedamistel. Öökulli paisjärve puhastamise kartmatu ettevõtmine oli samuti oluliselt Harri korraldada. Tänutäheks eduka asjaajamise eest andis Rapla vald talle aasta sädeinimese tiitli.
[pullquote]Kord olevat küla kärajat tulnud uudistama koguni saarmas, kes olnud teel jõest järve.[/pullquote]Paljus omaalgatuslikult ja võimalikult vähe bürokraatlikku asjaajamist kaasates tehti järve puhastamine ära imekspandavalt odavalt, ca 10 000 euroga. Kui väljakäidud summat kõrvutada näiteks puhastusprojekti koostamise maksumusega, siis ainuüksi see nõudnuks paarkümmend tuhat eurot. Jaune uuris KIK-i rahastamisvõimalusi, kuid selle asjaajamine võtnuks väga kaua aega ja olnuks kulukas. Rahastamisel tulid appi oma küla inimesed ja eraisikud kaugemalt. Annetustest laekus paar tuhat, samavõrd palju koguti ettevõtetelt. Mitmesuguseid arveid tasus vald ja toetati ka Kohaliku Omaalgatuse Programmist.
Alguses peeti järve puhastamist lihtsamaks ülesandeks, kuid tegelikkus osutus teiseks. Järv tuli puhastamiseks veest tühjaks lasta. Selleks avati tamm. Samal ajal voolas allikatest vett peale ja pumbad pidid pidevalt töötama. Vajati kooskõlastust Keskkonnaametiga. Paraku puudus neil selgus, kas ilma puhastusprojektita võibki midagi teha. Suuliselt ei nähtud suurt probleemi, aga kirjalikult ei tahtnud ükski ametnik luba väljastada. Lõpuks see siiski saadi tingimusel, et ei kahjustata vett ümbritsevaid kaldaid ja muud loodust. Kopaga tõsteti muda mahavõetud lepikuvõsa auku. 40 aastat hooldamata olnud veekogu puhastati saastast. Vaade on ilus, esmakülastaja võibki ekslikult arvata, et nii on olnud kaugete mõisahärrade aegadest saadik. Külastuspäeval tibas vihma ja taevas oli hall. Seepärast ei näinud rahvast rannas ja parklaid ummistavaid autosid. Aga kujutlusvõime kiitis tublisid tegijaid, kelle töö ei jäänud märkamata.
Jalutasime järve vastaskaldale, kus asub laululava ja publiku pingiread. Selgus, et laululava ei kasutada mitte üksnes jaaniõhtul või külapäeval. Ka asumi tähtsad nõupidamised peetakse sama varikatuse all: majandusaasta aruande kinnitamine ja muud jooksvad päevaküsimused arutatakse seal läbi. Külakoosolekute pidamist võivat kinnitada veest välja sulpsavad kalad. Kord olevat küla kärajat tulnud uudistama koguni saarmas, kes olnud teel jõest järve.
Nüüd on lisaks kokredele ja teistele kaladele lastud vette 21 haruldast isendit, kes toituvad peaaegu eranditult üksnes väga suurtes kogustes veetaimedest. Arvutuste põhjal kinnitatakse, et valgeamuur sööb päevaga kaaluliselt ligikaudu kolm korda rohkem veetaimestikku, kui ise kaalub. Kuna teisi kalu ta üldiselt ei puutu, siis loodetakse neist idapoolsetes piirkondades levinud kaladest järve puhtana hoidmisel tõhusat abi. Mõneti torpeedot meenutava kala kehapikkus pidavat ulatuma meetrini, kaal kuni 30 kilogrammini, mõnede allikate põhjal isegi kümmekond rohkem. Seda küll teatava vanuseni jõudmisel. Kuidas sellega tulevased suplejad hakkavad leppima, on veel vara ennustada. Aga kui valgeamuur inimestele häda ei tee ja harjuvad endist pisut suurematega, siis võib kohtumine eksootikat otsivale puhkajale päris vaheldusrikkaks elamuseks saada.
Enne lahkumist palus Jaune panna õngelistele südamele, et lähemal paaril aastal võiks lasta kaladel kosuda ja neid mitte püüda. Kui tõepoolest mõni väga kirglik kalamees ei suuda oma kiusatusele vastu seista, siis vähemalt lasku juhuslikult konksu otsa sattuv valgeamuur vette tagasi veel enne, kui hätta sattunud kala võiks hakata kuldkalakese kombel kolme soovi täitma.
Ei saa lõpuks jätta märkimata, et järve puhastamise eest esitati tublid inimesed ka Raplamaa Aasta Tegu 2015 nominentideks. Kuna kõrge tunnustus omistati üksnes ühele, siis kaldus küll vaekauss Rapla korvpalli kasuks, mis aga ei vähenda karvavõrdki Valtu küla vägevust.
Urmas Saard
Samal teemal:
Uuskülas asub Eesti ainus korstenmonument ja palju muudki huviväärset
