Heinakuu käesoleva nädala kõigil päevadel on Elron ühiselt kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kutsunud sõitma rongiga Raplasse. Üleskutsest huvitus ka Külauudiste veebileht. Koostöös Elroniga valmistas Rapla vallavalitsus 7. juuliks peaasjalikult Külauudiste huvidest lähtuva hästi läbimõeldud päevakava, mis andis sisuka ülevaate linna ja lähema ümbruse mitmete külade eeskujulikust elukorraldusest. Päeva lõppedes toimus kohtumine Raplamaa Sõnumid peatoimetajaga.
FLIRT andis meeldiva kogemuse
Külauudiste Pärnumaa reporter ja fotograaf astusid Pärnus Papiniidu perroonilt rongile 07:31. Siin on Stadler FLIRT (Fast Light Innovative Regional Train ehk maakeelselt ‘kiire kerge uuenduslik regionaalrong’) peatunud reisijate viimiseks ja toomiseks juba alates 2014. aasta esimesest päevast. Kummalisel kombel tegime meie oma esimese reisi selle rongiga alles rohkem kui poolteist aastat pärast porgandvärvi diiselrongide liikuma hakkamist – kuigi põnevust tekitav huvi oli päris ammu küpsenud. Võrreldes vanade raudruunadega jääb sõna ‘uuenduslik’ selle reisirongi kirjeldamisel väga kahvatuks. Tuleb tunnistada, et FLIRT parandas kogu päevaks (tegelikult kauemakski) olulisel määral enesetunnet teadmisega, et kõigil riigisisestel raudteedel liiguvad üksnes säärased moodsad reisirongid.
Täpselt tund ja 20 minutit pärast sõidu algust astusime esmakordselt Rapla perroonile. Üllatusime, et peatus asub nõnda kaugel kesklinnast, aga päev andis sellelegi küsimusele ammendava vastuse.
„Kesklinna bussipeatus on eelviimane ja selle tunneb ära punastest tellistest kultuurikeskuse hoone järgi,“ saatis Rapla vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Anneli Pärna aegsasti täpsustava sõnumi. Seal ta meid juba ootaski, rõõmsalt särasilmsena, nagu polekski tundnud hommiku märga jahedust. Aga ta märkas suvepealinnast saabujate nappi rõivastust ja jäi küsivalt kahevahele, kas alustada päeva soojemate riiete ostuga või minna esmalt tulist kohvi ja veelgi tulisemaid pirukaid sööma.
Kes viieselt suppi keetis ja nüüd juba viiendat aastat pirukaid küpsetab
Eelistasime viimast. Seal kusagil väga lähedal (aga väikelinnas ongi kõik väga lähedal ja kõigile hästi teada) asub Marju kohvik. Marju Männimägi on kogu elu selles majas töötanud. Enamik aega tarbijate ühistu finantsidega tegelenud, aga nüüd peab viiendat aastat oma kohvikut. Edukalt! Teisiti ei saagi see olla, jään teda kuulates endamisi arutlema. Oma arvamisele leidsin kinnitust siis, kui tellisin ahjusooje singi ja munaga täidetud pirukaid juurde ning teine tassitäis kohvi peletas õhukese särgi all õuest tuppa toodud viluda tunde päriselt minema. Marju jutustas oma ema meenutuste põhjal, et olevat iseseisvalt juba viieselt esimese täiesti söödava supi valmis keetnud.
[pullquote]Kõik nähtu ja kuuldu oli sedavõrd väärtuslik oma uudsuse värskuses, et vääriks eraldi pealkirjadena üsna mitmeid iseseisvaid lehelugusid.[/pullquote]Kohvilauas kuulsime, et Anneli on lisaks põhitööle vallavalitsuses aktiivne ka ühiskondlikus elus: Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ asutaja liige ja Rapla Ettevõtjate Ühingu sekretär. Lisaks põgusal tutvumisel nimetamata jäänud tegevused. Küllap see selgitabki eeskujulikult ja huvitava teabeküllusega ettevalmistatud päevakava, milles kõik kellaajalise täpsusega eelnevalt kirja pandud. Kiitsin ennast mõttes, et taipasin rohkete muljete kogumiseks võtta abilise kaasa. Peatselt sai selgeks, et tegelikult pidanuks Raplat külastama kogu meeskond, kes Külauudiste uudiseid toimetavad. Kõik nähtu ja kuuldu oli sedavõrd väärtuslik oma uudsuse värskuses, et vääriks eraldi pealkirjadena üsna mitmeid iseseisvaid lehelugusid. Iga paiga külastamine või uute inimestega kohtumine üksnes kinnistas mällu meeldivaid elamusi, mis kujundasid tervikpilti.
Kohvikust väljudes tegime väikese põike Talu poodi, mille ukse juures olev silt teatas ehedalt Eestimaise kauba valikust. Midagi sarnast Pärnu Taluturuga. Võrdlesin hindasid Pärnu Vanaturuga. Suurusjärgud üsna sarnased. Aga tolle päeva mõtted koondusid peaasjalikult kultuurile ja ajaloole. Nii jäi kaubandusele keskendumiseks ruumi napiks.
Külas Valgrel ja Susil
Sammusime peatänava äärde tagasi, kus 1933. aastal Rapla Haridusseltsi poolt ehitatud uhke punastest tellistest hoone kutsus kultuurikeskuse tegevusega tutvuma. Esmalt põgus pilk Linda toale, seejärel suurem huvi Raimond Valgre toas. Valgre veetis oma lapsepõlveaastad Raplas, mida meenutab ka tema kodumajal 1988. aastal avatud mälestustahvel. Valgret peavad ka pärnakad omaks. Muidugi elab ta ühtviisi kõigi eestlaste südames. Paraku leidub Valgre kohta väga vähe eluloolist materjali ja nii on iga kild temast ääretult tähtis. Kultuurikeskusesse sisenemisel oli Kalju Visnu meiega liitunud kuidagi märkamatult, aga sai huvitavalt esitatud teadmistega järjest märgatavamaks. Tema tegevuse ja teadmiste ampluaa osutus oluliselt avaramaks, kui majandusjuhataja ametinimetusest osanuks oodata. Jutustus Valgrest kandus üle fotograafiale ja viimaks unustasime ennast kuulama Tõnu Susi muusikastuudiosse.
Olime kuulnud varemgi, et Raplast pärit ettevõtte Eventech OÜ tegevjuhi Tõnu Susi austuse avalduseks nimetatud tema nimelises stuudios pakutakse kvaliteetset helisalvestusvõimalust bändidele, instrumentalistidele, solistidele ka kaugel väljapool Raplamaad. Aga me ei teadnud, et lampvõimenditel võib olla parema helikvaliteedi nimel taastulek tulevikku. Kalju jutustus minetas jäädavalt arvamuse helitehnikust, kelle ülesandeks oleks justnagu ainult mõne nupu puudutamisega helitugevuse reguleerimine. Selgus, et tehnilised võimalused võimaldavad ka täiesti viisipidamatu inimese jorina muuta suurepäraseks esituseks. Ruumi akustikat saab muuta helisid peegeldavaks või matistavaks vajalikus suunas liigutatavate tahvlitega, millel pildid Raplast pärit tuntud muusikutega. Nimede loetelu on muljetavaldavalt pikk: Thea Paluoja, Anne Veski, Siiri Sisask, Märt Avandi jne. Neist viimane nüüd Pärnus. Kõikjalt vaatas vastu susi kujutav visuaal.
Priiusekantsil
Põnevat vestlust kuulates ja tehnika imet vaadates kadus aja kulgemise taju ja nii hilinesime kokkulepitud ajaks kahe torniga kiriku juurde, kus algas paari tunni pikkune ekskursioon. Giidina juhatas suuremat seltskonda Maigi Novek, kelle põhikohaks on hoopiski töö logopeedina Rapla Vesiroosi gümnaasiumis. 1901. aastal valminud Rapla kirikut peetakse Eestis üheks stiilipuhtamaks uusromaani arhitektuuri esindavaks ehituseks. Ülejäänud maakirikutega võrreldes seisneb selle pühakoja eripära eelkõige väga suurtes mahtudes ja kahe torniga esiküljes. Peale Rapla näeb kahe torniga kirikut vaid Tallinnas. Kirik on heaks maamärgiks kõigist suundadest Raplat vaadates. Seda nähes tasub meenutada, et samade kõrgete tornide all teenib rahvast EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kellele anti tänavu Rapla valla 125. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul üle valla aukodaniku tiitel. Paljude muude kasulike tegevuste hulgas on tema vaimulikud hommikumõtisklused Vikerraadios teinud Rapla tuntumaks terves riigis.
[pullquote]Kusagil mujal Eestis niisugust priiusetamme ei leiduvat.[/pullquote]Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele kirikuaeda püstitatud mälestusmärk avati aastal 1923 ja taastati 1989. Kuuemeetrise Saaremaa dolomiidist mälestusmärgi looja oli Jaan Koort. Samuti peatas giid ajaloohuvilised 200-aastase priiusetamme juures, mille võra olevat ulatunud kõrval asuva pastoraadi maja kohale ja seepärast on puud tugevalt tagasi lõigatud. 1996. aastal paigaldati tamme juurde ka mälestuskivi, et säilitada meeles priiuseaadet. Kusagil mujal Eestis niisugust priiusetamme ei leiduvat. Rapla kiriku ja pastoraadi alal paikneb justnagu priiuse kants, kus rohkelt eritahulisi priiusetähistusi hästi lähestikku paigutatud. Kusagil mujal Eestimaal polevat midagi taolist täheldatud. Peale tamme ja mälestuskivi asub veel Vabadussõja mälestussammas ning kõige hakatuseks ka kirik, kui taanlaste toodud priiuse sümbol. Kuid kahtlematult on viimati ehitatud kirik ka Rapla peamine sümbol.
Kivisilla all on ka kohvi joodud
Enne kirikuaiast lahkumist peatusime ka Eesti orelimuusika suurkuju, professor Hugo Lepnurme sajandaks sünniaastapäevaks valminud nimelise pingi juures. Lepnurm teenis kogudust 1971. aastani, kuid Rapla auorganistiks jäi kuni surmani.
Taani hindamisraamatu põhjal pärinevad vanimad kirjalikud teated Rapla kohta aastast 1241. Praegust linna poolitab Vigala jõgi, mille ääres on ilusad looduse pildid ja veele peegelduvad kaunid arhitektuurilised vaated. Anneli täiendas giidi ja ütles, et jõe äärsel terrassil toimuvad suvekontsertid.
Rapla kivisild pole üksnes vaatamisväärsus omaette, vaid kuuljate kõrvade jaoks veel midagi palju põnevamat. Vana puusilla asemele 1902. aastal paekivist ehitatud kahe võlviga rajatise all olevat isegi kohvilaudades istutud. Kuidas see võimalik oli, kehitati alguses juttu kuulates õlgu, aga just nõnda vanad Rapla elanikud kinnitasid. Jalas olevat olnud kalameeste pikad kummikud ja võibolla veetasegi pisut madalamal seisnud. Aga kindlasti ei saanud sügisene vesi soe olla. Silda uuendati põhjalikult 2009. aastal ja ehitati raudbetoonist plaat peale.
Mälestuspingid ja kõnelevad kujud
Huvitavate lahendustena on tehtud mälestuspingid ka Toivo Kurmetile ja Andres Ehinile. Kurmeti pink asub Rapla kultuurikeskuse kõrval Hollywoodi platsiks kutsutaval väljakul. Pingi ühe jala küljel näeb väikest pilti omaaegsest kolossist, mis pärast kuraditosina jagu aastaid kasutult seismist 2002. aasta suvel maha võeti. Kurmeti lugu oli huvitav kuid kurb kuulda. Anneli rääkis, et samale platsile tahetakse riigi sajandaks juubeliks anda uus meeldiva väljanägemisega kujundus.
Rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kirjaniku Andres Ehini (1940 – 2011) mälestuseks avati keskraamatukogu õuel pingikobar kolm aastat tagasi. Kuulasime Ehini luuletusi senikaua kuni Anneli maldas pingil istuda.
[pullquote]13 aastat enne Lilienfeldi kuju püstitamist kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju.[/pullquote]Ekskursioon lõppes tund pärast kekspäeva kui olime ära kuulanud täpse kellaaja, mida kuulutasid Tallinna maanteel peaaegu vastakuti üle tänava asetsevad Alu Mõisahärra Rudolf von Lilienfeld ja neljanäoline Linna Pea. Mõisahärra kuju voolis 2006. aastal skulptor Raimo Kuusik murdunud puu tüvest, mille juured pidavat praegugi veel maakamarast kinni hoidma. Metallist osa tagus valmis sepp Toomas Tõnisson. Kujule on „õpetatud“ ütlema igal täistunnil saksa keeles kellaaega. Kuid 13 aastat enne Lilienfeldi kuju püstitamist kinkisid kuningriiklased Rapla linnale neljanäolise Linna Pea kuju. Kingitusega kaasnes kohustus seda igal aastal jüripäeva paiku puhtaks pesta. Neljanäoline mõistab täistundidel kellaaega öelda maarahva ehk siis riigikeeles.
Valtu seltsimaja juhataja Helgi Sussi rääkis mõisahärra kuju juures sellestki, miks Rapla raudteejaam linna südamest mitme kilomeetri kaugusele jäänud. Parun polevat soovinud susla häirivat mõju oma maa peale. Seevastu Valtu mõisnikul polnud midagi jaama rajamise vastu.
Korvpallist
[pullquote]Kaasava eelarve summast on projekti teostamise tarbeks eraldatud juba 30 000 eurot.[/pullquote]Lõunalauas liitus meiega vallavalitsuse kultuurinõunik Rita Triinu Peussa, kes tegi samuti põneva ekskursiooni kaasa. Korvpalliga on Rapla ennast tuntuks mänginud juba enne suurt sõda. Juhuslikult külastas korvpallist rääkimise ajal Pargi restot ka Rapla korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp. Palusime temagi lauda. Eestis on kolm nimetamisväärset korvpalli linna: Tallinn, Tartu, Rapla. Aasa tänaval asuva korvpallikooli kasutuses olev võimla tahetakse sisustada korvpallimuuseumiks. Kaasava eelarve summast on projekti teostamise tarbeks eraldatud juba 30 000 eurot. Anneli sõnul võib loota PRIA-le esitatud taotluse põhjal sada tuhat lisaks. Muuseumi ruumide ehitamisega tahetakse alustada tänavu sügisel või järgmise aasta kevadel. Korvpallikooli hallatavale hoonele valmib juurdeehitus, mille teisele korrusele kavandatud ruumis eksponeeritakse võidetud auhindu, karikaid, meeneid. Näitusele tuleb püsiekspositsioon Eesti korvpalli ajaloost ja korvpalluritest. Kasutatakse teisigi spordihoone ruume: trepikodasid, koridore ja muid pindasid. Avanevad head võimalused spordiga seonduvate seminaride ja loengute pidamiseks. „Rapla Korvpallikooli poolt kavandamisel olev Eesti esimene korvpalli muuseum hakkab tutvustama Eesti ja Rapla korvpalli arengut läbi aja,“ võttis plaanitava kokku projekti vedav Karp.
Lõunalauast siirdusime ajalehe Raplamaa Sõnumid toimetusse, kus kohtusime peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga. Aga siinkohal on peramine aeg punkt panna, et lugejat jätkuvalt kutsuda Rapla ja Raplamaaga tutvuma.
Päeva lõppedes küsisin avalike suhete spetsialistilt, mida uut võis anda temale isiklikult Rapla valla tutvustamine oma külalistele? Veidi mõtlemiseks aega kogudes tuli Annelilt järgmisel päeval vastuseks selline mõttekäik: „Sain aru, et pärast eilset muutus minu suhtumine oma koduvalda ja meie toredatesse inimestesse veelgi aupaklikumaks. Tunnen uhkust, et elan siin ja mul on nii palju toredaid tuttavaid. Vahel on vaja koduseid tegemisi vaadata läbi külaliste pilgu.“
Külauudised jätkab lähematel päevadel veel mõnede lugude kirjutamisega, et vahendada Rapla vallas nähtut ja kuuldut.
Anneli Pärna. Foto: Kärt Saard →
Urmas Saard