Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard

Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.

Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.

Loe edasi: Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna

Mööda Eestit rändav näitus „Nägevad käed” peatus esmaspäeval Sindi linnaraamatukogus, et anda aega vaatajatele tutvumiseks kuni 12. augustini.

Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse Nägevad käed Foto Urmas Saard
Sülvi Sarapuu ja Ene Michelis avavad Sindi linnaraamatukogus näituse “Nägevad käed”. Foto: Urmas Saard

Näitust avama tulnud MTÜ Kakora juhatuse esimees Sülvi Sarapuu tutvustas Soome pimekurtide tegevuskeskuse (Kuurosokeiden Toimintakeskus) paljusid ettevõtmisi, mille hulgas on kindel koht ka tegevustel, mis hõlbustavad ligipääsu kultuurile: filmidele, teatrietendustele, näitustele, piltide, postkaartide valmistamisele jne. „Sinti jõudnud väljapanek sai alguse sellest, et lugesin sama näituse avamisest Turus. See teadmine hakkas vaevama ja tekitas soovi tuua näitus ka kusagile Eestisse. Kui olin Turu pimegruppide liiduga kokkuleppele jõudnud, leidsin esimese võimaluse näituse avamiseks Pärnu Nooruse majas. Edasi liikus näitus Tallinna. Stroomi rannas toimunud festivali raames “Puude taga on inimene” oli väljapanek suure näituse ühe osana huvilistele vaadata.“

Näitust avatuks kuulutades kinkis Sarapuu Sindi raamatukogule lisaks lilledele ja kommikarbile mälestuseks ka oma näputööd.

Loe edasi: Sindis sirgunud Sülvi Sarapuu tõi „Nägevad käed” oma sünnilinna