Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard
Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil
Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist

Eesti Maanteemuuseum taotleb EASi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme toetusvoorust 1,6 miljonit eurot liikluskasvatuse keskuse ja autoajastu näituse avamiseks 2018. aasta lõpus.

Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis Foto Urmas Saard
Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis. Foto: Urmas Saard

Projekti tulemusel luuakse maanteemuuseumi masinahalli rekonstrueerimisel 1500-ruutmeetrine keskus, kus külastaja saab tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede- ja liikluse ajaloole.

Uues keskuses luuakse paremad võimalused pakkuda erinevaid liiklusharidusprogramme nii lastele kui täiskasvanutele. Uuenduslik on seegi, et atraktiivses ekspositsioonis on võimalik näitusepindu liigutada vastavalt vajadusele, kohandudes ümber konverentsi- või kultuurisündmuste saaliks.

“Täna suudab muuseum aastas pakkuda liiklusharidust kuni 3000 lapsele, uue keskuse puhul tõuseb see 4000-le. Samuti eeldame muuseumi külastajate arvu kasvu vähemalt 43 000 inimeseni 2019. aastal,” lisas Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Loe edasi: Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist