Päev: 12. november 2015

25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.

Vabrik toetas luterlasi

99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja Foto Urmas Saard
99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja. Foto: Urmas Saard

Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“

1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.

Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.

Loe edasi: 25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Juhtrajasõidu VII Balti karikaetapp toimub Sindis

14.-15. novembril peetakse Sindis VII Balti karikaetapp automudelismi juhtrajasõidus.

Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks Foto Urmas Saard

Võistluskavas on klassid PR-24; ES-32 ja ES-24. Võistlema tullakse Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Treeningsõitudega alustatakse juba reedel, 13. novembril kell 14.00.

Eelmise aasta Balti karikasarja lõpetamine toimus Sindis. Siis oli klassi PR-24 parim Simas Nemira Leedust, ES-32 parim Janis Nabokins Lätist ja ES-24 parim Janis Šneiders samuti Lätist.

 

 

Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks. Foto: Urmas Saard →

Suitsusaunapäev tuleb 26. novembril Haanjas

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu korraldab igasügisese suitsusaunapäeva sel aastal 26. novembril Haanja rahvamajas algusega kell 11.

Võromaa suitsusaunatava on aasta aega olnud UNESCO-s. Suitsusaunapäeval vaadatakse tagasi esimesele UNESCO-aastale ja teistele aasta jooksul toimud ettevõtmistele. Pärastlõunal kuulatakse väliskülalistelt ülevaateid naaberriikide suitsusaunatavade kohta. Päeva lõpuosas arutatakse kogukonna osalusel järgmise aasta tegemisi ja ka pikemaajalisi plaane Võromaa suitsusaunatavade hoidmiseks ning toetamiseks. Pärast arutelu jätkub saunapäev Plaani külas Papi talu suitsusaunas.

Vaata lisainfot ning päeva kava suitsusauna kodulehelt: www.savvusann.ee

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

metssigaEuroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis