Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.
Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.
1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.
Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.
Urmas Saard