«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»
Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»
Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.
Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.
Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ.
Suvõl mängitü «Võhanduveere Wabariik» läts’ rahvalõ häste pääle. Luha Riho mängse sääl talomiist Vollit, kiä arvas’, et löüdse naabrimehe põllu päält naftat ja tahtsõ tuuga rikkas saia. Peräkõrd tull’ vällä, et määnestki naftat sääl es olõ, naftatüüstüst es tulõ ja Võhandu jõgi jäi puhtas.
Riho mängitü Volli kõnõl’ tükün uman keelen. Riho märke, et võro keelen tulõ egä roll häste vällä: «Mahlatsõmb om!»
Vahtsõ näütemängu mõttõ käävä Võhandu-Pühäjõõ ümbre, mille kotsilõ om hulgani vannu juttõ üles kirotõt.
Maaelo miildüs latsilõ
Riho ja Tarto liinast peri Aire pere eläs mehe vanaesä Sõra talon. Nigu seoilmaigu sakõst, om näilgi kärgpere: Riho latsõ Raina (15) ja Rainer (11), Aire poig Uku (12) ja ütine lats tulõman. Uku käü edimäst aastat Vilustõ koolin. «Värski õhk, aian saat kasvata, midä esi tahat,» lugi poiskõnõ üles maaelo plussõ. Joba omma täl ka vahtsõ sõbra, a vannu liinasõprugi olõ-i tä unõhtanu – sõit koolivaheaol näile liina küllä.
Kõik latsõ ütlese, et tahtva maal ellä. Raina meelest om tuu võlss ettekujotus, et noorõ pakõsõ maalt är selle, et näile maaelo ei miildü. «Mi koolist tahassi pia kõik maal ellä,» selet’ tä. «Maal piät esi vaiva nägemä ja toimõndama. Ma esi võta kah iist, kõrralda kooli jõulupito ja tõisi ettevõtmiisi.»
Raina om saatnu juttõ nii Uma Lehe jutuvõistlusõlõ ku Mino Võromaa konkursilõ «Vanaimäl Maretil om pall’o huvitavit juttõ ja tä avitas noid ka võro keelen kirja panda,» selet’ Raina. Kõik latsõ löövä appi nii külä-ettevõtmiisi kõrraldamisõ ku ehitämise-kraammisõ man.
Maal piät teküs olõma
Luha Riho om ammõdi poolõst OÜ Lõuna-Eesti Talumuna (inneskine Peri POÜ) tsirgukasvatamisõ juht. Aire om Eesti maaülikooli süütmisosakunna vanõmbspetsiälist ja tege tüüd doktorikraadi saamisõs.
Mõlõmba omma opnu eläjätohtri, a tuud ammõtit saa-i kodokandin pitä: nä omma suuri eläjide as’atundja, a farmõn omma nuu joba olõman.
Liinan ellä nä siski ei taha. Miä tuust, et vahepääl piät 12 tunni päävän tüüd tegemä, et eloga toimõ tulla. Uma äri pääle omma nä kah mõtõlnu, a päämidselt om asi jäänü tuu taadõ, et olõ-i hääd mõtõt. Kellel sääne hää ärimõtõ om, tollõlõ pakva Aire ja Riho õkvalt tegotsõmisõs vällä Leevi koolitarrõ.
«Suur maja sais tühält, katus om vahetõt, osa aknit kah, a seeh omma õnnõ muusõum ja raamadukogo,» selet’ Aire. Et Räpinän om teküs loomõmaja olõman, sis pasnu Leevile määnegi muu ettevõtminõ. «Näütüses om tan puudus üümajast – Võhandu pääl käü väega hulga kanuumatkajit, kiä tahassi paiga pääl üüd olla,» selet’ Aire.
Harju Ülle, Uma leht