Reedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.
Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.
Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.
Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.
Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.
Tule kogu perega!
Pääse 2 €
Selle nädala laupäeval, 15. juunil Pajusi vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevas Vägari külas Siimu-Jaani talu õuel toimuval rahvakultuurisündmusel “Talurahwa piddo-õhta” lahutatakse meelt selliselt, nagu seda tegid meie esivanemad 90 ja 100 aastat tagasi.
Siimu-Jaani talu omanik Terje Paalits ütles, et “Talurahwa piddo-õhta” peetakse ennekõike stiili ja kommete kohaselt, mis levisid Eestis eelmise sajandi kahekümendatel aastatel. Näitemängu esitab harrastusteater Nora Tartust, kõlavad kupleed, ajastukohast turnimist demonsteerivad Põltsamaa spordikooli noored maadlejad treener Arved Külanurme juhendamisel. Muusikalist pidulikkust ja reipust lisab sündmusele Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor, kus mängivad pillimehed nii ERSO-st kui ka kaitseväeorkestrist.
Terje Paalitsa sõnul saab kell 15 algaval ja õhtutundideni kestval peol õppida ka käsitööoskusi. Lambavillaga ümber käimist õpetab Hea Villa Selts ja mitmesuguseid käsitöötooteid õpetab valmistama Pajusi vallavanem Reet Alev. Võimalus on teha hobusega vankrisõitu, mis samuti vanaaegsetel pidudel moes oli. Loteriis-allegriis on peaauhinnaks suitsupõrsas Põltsamaa valla firmalt OÜ Paju talu. Ajaastu ajaloolist tausta aitab esile tuua Põltsamaa muuseum ning tõsiseks abiliseks sündmuse korraldamisel on folklooriselts Jõgevahe Pere Jõgevalt. Sündmuse kordaminekule aitavad kaasa ka rahvakultuurikeskus ja Pajusi vald.
“Me tahame, et külastajad tunneksid end sel rahvapeol nagu inimesed 90-100 aastat tagasi,” lausus kultuuritöötaja Terje Paalits, kes kavatseb ajastuhõnguliste pidude korraldamise Siimu-jaani talu õuel traditsiooniks muuta. “Seekordne “Talurahwa piddo-õhta on pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja pärandkultuuriaastale.”
Täpsemat infot “Talurahva piddo-õhta kohta leiab veebilehelt www.siimujaani.com.
Jaan Lukas
Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.
Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.
Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.
Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.
Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee
Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.
Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.
Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.
Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.
Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.
Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.
Eesti Puitmajaliit MTÜ
29.juunil 2013 leiab Värska Laululaval aset juba kolmeteistkümnes Seto Leelopäev. Tänavuse laulupäeva teemaks on „Õgal tsirgul uma laul”
Leelopäev on juba 1977. aastast alates toimuv setode suursündmus – iga kolme aasta järel peetav laulupidu, kuhu tulevad kokku leelokoorid üle Eesti ja Setomaa, et ühe päeva jooksul oma laule laulda ja kultuuri väärtustada. 2009.aastal kanti seto leelo UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.
XIII Seto Leelopäev algab Värska surnuaial hommikuste hingepalvetega lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele – Paul Haavaoksale ja Paul Lehestikule. Leelopidu saab alguse vaatemängulise rongkäiguga Seto Talumuuseumi õuelt kauni Õrsava järve kaldal paiknevale laululavale. Kontserdiga samal ajal toimub platsil ka kohaliku käsitööga kaubitsemine ning pakutakse seto sööke-jooke, avatud on lastetelk.
Tänavuse leelopäeva teemaks on “Õgal tsirgul uma laul” – leelokoorid esitavad oma repertuaari paremikku, oma lemmikuid ja omaloomingut – kõike seda, mis teeb iga leelokoori eriliseks. Eelmine Leelopäev 2010ndal aastal oli hoolikalt lavastatud – esitamisele tulid seto pulmakombed läbi terve pulmatseremoonia läbimängimise. Tänavune Leelopäev rõhub aga loomulikkusele ja iseolemisele. Koorid jutustavad lauludega kust nemad oma „sõna´ saie ja laulu´ löuse“.
Lisaks küsimusele milline „õgal tsirgul” see oma laul on, võetakse vaatluse alla ka see, kust laulud tulevad ja kuidas neid edasi antakse? Kuidas liiguvad laulud vanematelt lastele ja kuidas noorem põlvkond neid omaks võtab? Üles astuvad väärikad lauluperekonnad, kus laval korraga kolm põlvkonda. Oma laule laulavad lasteaia- ja koolilapsed. Perekondlikku laulutraditsiooni kannavad ka päevajuhid Jalmar ja Maret Vabarna.
Esinevad:
Leelokoorid LEIKO, KULDATSÄUK, VERSKA NAASE’, VERSKA MIIHILAIV ja LAANÕTSIRK Värskast; KULLAKÕSÕ Põltsamaalt; SIIDISÕSARÕ, SORRÕSETO, HÕPÕHÕIM ja ÕIÕ SETO’ Tallinnast; HELMINE Mikitamäelt; MOKORNULGA LEELOKOOR, TSIBIHÄRBLÄSEQ JA SETO MIIHI SUMM Obinitsa ja Meremäe kandist; LIINATSURAQ, ILOLANG ja VÄIKE – HELLERO Tartust; HELMEKAALA Võrust; ILOLINÕ, ILOTSÕÕR ja VEL´O’ Põlvast
Tantsurühm KÄOKULD Värskast
Külalisesinejad: folkloorirühmad UGRADA Pihkvast ja KÄOKIRJAS Põlvast
Seto tantsumuusikat mängib ansambel KLAPP
Pilet 5 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.
Perepilet 10 eurot.
Toetajad: Setomaa Kultuuriprogramm, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus.
Korraldaja: Põim Kama, Värska Kultuurikeskus, tel 5291 619, 796 4712, kultuurikeskus@verska.ee, https://www.facebook.com/
22. juunil kell 
20.00 algab Haanja valla jaanituli Ruusmäel Rogosi mõisa pargis. Ürituse peaesinejaks on ansambel SEELIKUKÜTID.
Peo hakatuseks valitakse ROGOS`i bänd ja ROGOS`i JAAN.
Pilet 5 eurot, alla meetri meestele on sissepääs tasuta!
Tulge kõik jaanitulele!
Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal toob lavale Orelipoisi, Bad Orange`i ja Mari-Liis Aasmäe.
Sel aastal toob suurejooneline ja vürtsikat muusikaprogrammi pakkuv Hullu Krahvi jaanituli lavale kolm eripalgelist esinejat. Jõgevamaal Saare vallas Saare mõisas toimuval Jaanipeol lööb 22. juunil algusega kell kaheksa laulu lahti Orelipoiss, suviseid meeleolusid toob tantsupõrandale Reporteri saatest tuntud Bad Orange ning kirsina tordil astub lavale noor ja võluv lauljatar Mari-Liis Aasmäe.
Oma nime sajandeid tagasi Saare mõisas tegutsenud krahvi Von Manteuffeli järgi saanud jaanituli on Jõgevamaal üks oodatumaid ja pöörasemaid pidusid, kus aastate jooksul on esinened Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Gerli Padar, Anne Veski ja paljud teised tuntud Eesti artistid.
Üritust korraldab SA Kalevipoja Koda ning koostööpartneriteks on Parimpidu.ee ja muusikaagentuur Levimuusika.ee.
Pileteid Hullu Krahvi jaanitulele saab soetada kohapealt ning need maksavad 7 eurot, pensionäridele 5, lastele vanuses kuni 12 eluaastat 4 eurot, allameetrimehed saavad sisse tasuta.
Üritust toetavad Saare vald, Ring FM ja Saku Õlu, Bookmill trükikoda ning Hansa ilutulestikud.
