Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.

Kuu lõpuni oodatakse hiiepilte

Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite  kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud  hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud  looduslikud pühapaigad. Lisaks Eesti pühapaikade  ülesvõtetele on oodatud ka mujal maailmas  jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid.  Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada  ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja  looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning  kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks  jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes  rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31. oktoobrini ning võitjad kuulutatakse välja 24.11.2012 Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada vähemalt 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist mingil määral ligikaudu 15%.

Ajalooliste looduslike pühapaikade päästmiseks on Kultuuriministeeriumis käivitatud riiklik arengukava, mille esimene viieaastane osa lõpeb tänavu. Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud ning 2012. aasta suvel valitsuses kinnitatud Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kohaselt on looduslikud pühapaigad Eesti maastike üheks haruldasemaks ning samas ohustatumaks osaks.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

 

Eesti Teatriliidu Gild ootab loovisikuid liituma

Kaudselt on Teatriliidu Gildi loomine reaktsiooniks ümbritseva maailma muutumisele, kus teatrit tehakse üha enam väljaspool n.ö institutsionaalseid teatrimaju – tänavatel, loomelinnakutes, kultuurikateldes. Ühest küljest tähendab see teatritegemise piiride avardumist, vabanemist, teatri muutumist demokraatlikumaks. Paraku tähendab see ka vanade institutsioonide poolt teatritegijatele pakutud kaitsvate seinte hajumist – vähem püsivaid töökohti, rohkem projektipõhisust, rohkem vabakutselisust.

Nii et ühest küljest on vabadus muidugi meeldiv asi, kuid nagu ikka kaasnevad uue vabadusega ka uued mured ja vastutus. Asjade eest, mida vanasti korraldas tööandja, tuleb vabakutselistel nüüd hoolt kanda ise. Eelkõige puudutab see just loominguväliseid asju – lepinguid, asjaajamist, oma ravi- ja pensionikindlustuse korraldamist jne. Seni on vabakutselised olnud nende muredega sisuliselt lageda taeva all. Igaüks on toimetanud vastavalt oma parimatele oskustele ja äranägemisele, mõni edukamalt mõni vähem. Teatriliidu Gildi mõte oleks nüüd see vabaduse „tüütu“ kaaskoorem neilt oma õlgadele võtta ja loovisikute energiat seeläbi rohkem loometegevuseks vabastada.

Kokkuvõttes ongi Gild eelkõige mõeldud teatriga seotud vabakutseliste loovisikute koondamiseks ühe mütsi alla ja teatrite suhtlemise lihtsustamiskeks nendega. Muidugi on teretulnud ka teatrites töötavad palgalised trupiliikmed – neile tahab Gild olla parim viis oma töö korraldamiseks väljaspool koduteatrit tehtavates projektides. Et see kõik aga reaalselt toimida saaks, peab Gildil olema palju tublisid liikmeid. Lisainformatsioon Teatriliidu kodulehel: www.teatriliit.ee/gild

Allikas: Tantsuinfo kuukiri