«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.
Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»
Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi.
«Hää, et kõkkõ villä maaha es müü, hindäle jakkus,» om hää miil Valgjärve valla Tiido külä Kuusiku talo peremehel Meitsari Aarel. Timäl om laudan 78 eläjät, suur jago näist lihaveise. «A et lainu omma pääl, sõs tahtmalda pidi üte jao kesvä iks maaha müümä.»
Ku Meitsari Aare sai kesväkilost 0.15 eurot (2.40 kr), sõs täämbä om hind nõsõnu 0.23 euro (3.60 kr) pääle ja nõsõs edesi. Söödänisu kilo mass joba 0.26 eurot (üle nelä krooni).
«Kaara kilohind tege sammamuudu rallit: õkvalt müüdi viil 0.18 euroga (2.80 kr), no om hind vast viil üles lännü,» hindas Kanepi valla Kellämäe talo peremiis Kõivu Jaak. Tuu tähendäs, et söödävilähind om nõsõnu inämb ku kats kõrda: aastak tagasi sai kilo kätte nii 1.40 krooniga.
«Viläga om asi sant. Põhjus tollõn, et üleminevä suvi oll’ viläsaak väega hukan,» seletäs Kõivu Jaak. «Põllumehe pidi ostma minevä keväjä seemend ja väetüst lainu pääle ja tuu iist sügüse vilä kimmä hinnaga maaha müümä. Tuu kimmäs hind oll’ kõvastõ alla turuhinna, Eestist viidi tohutu vili vällä ja mi piämi no nakkama tuud sisse ostma.»
100 lehmä peremiis Kõivu Jaak pidi ka esi lepingu perrä hulga villä är müümä ja no tulõgi hindäle puudu. Tä luut tutva talomehe pääle. A Kanepi kandi tsiakasvataja omma timä teedä väega kehvän saisun, esieränis nuu, kiä esi põldu ei piä.
Ka PRIA vili sai otsa
Euruupa liit, tuusiän Eesti pruuv är hoita nii vilä ülearvo korgõt ku ka ülearvo madalat hinda. «Tuul aastal, ku viläsaak om hää, ost PRIA villä kokko «sekkumishinnaga»,» seletäs Maris Sarv-Kaasik PRIAst. «Tuu hind om terven euroliidun ütesugunõ.» Tuu tähendäs, et ku saak hää ja vilähind matal, saa viläkasvataja iks uma saagi iist sändse hinna, et tä kah’olõ ei jää. Ku vili saa otsa ja hind üles ronima nakkas, müü PRIA vilä är, et tuuga hinda allapoolõ tuvva.
Nii ostsõgi PRIA 11.2009–05.2010 kesvä kokko hinnaga kooni 0.11 eurot (1.63 kr) kilo. Villä müümä naas’ PRIA sõs, ku Euruupa komisjon ütel’, tuu tähendäs 24.11.2010, ja nii pall’o, ku ütel’, tuu om päält 40 000 tonni. Eläjäpidäjä saiva ostmishinda pakku ja kiä inämb paksõ, tuu vilä sai. Kõgõ perämädse satsi kesvä möi PRIA 12. vahtsõaastakuu pääväl maaha kilohinnaga 0.2 eurot (3.08 kruuni) ja no om talomiihi jaos kesev läbi.
PRIA turukõrraldusbüroo teedä ostva Eesti põllumajandusettevõttõ hää meelega Soomõ villä. Soomõga om hää kaupa tetä tuuperäst, et paar aastakka tagasi näil es mahu uman riigin kõik kokkoostõt vili latto är ja nä tõiva mitusada tuhat tonni Muuga terminaali. Nüüt om eestläisil säält hää lühkü maa vitä.
«A tuust ei saa väikumba tegijä ossa saia, olõ kuulnu, et müügilimiit om 6000 tonni, tuud jõudva vähätse vällä osta!» arvas Timmi Mart.
Vilähädä terven ilman
Timmi Mart kõnõlõs, et vilähädä olõ-i õnnõ Eestimaal, a terven ilman. «Ku naada mineväst keväjäst kaema: Kanaadah jäi suur osa külvi tegemäldä, Euruupa uppusi, Vinnemaa ja Ukraina kõrvõsi, nüüt Brasiilia upus, Argentiina kõrvõs, Austraalia üts osa kõrvõs, tõnõ upus – luuduskatastroofõ om iks pall’o,» om täl as’ast ülekaehus. «Taivadsõ jõu minevä aasta iks Eestimaad ja esieränis Võromaad iks hoitsõva. A pall’odõl olli vilähinna är fikseeridü ja nimä hääst hinnast ossa es saaki.»
Timmi Mart ütles, et nõsõnu olõ-i õnnõ söödävilä hind, ka juurvili om kallimbas lännü ja jutt käü tegeligult kõgõ süüdävä kotsilõ. Et lihahind viil küländ matal om, tuu om õnnõ tuust, et no püüdvä kõik kõrraga tsiko maaha müvvä ja turul om lihha ülearvo pall’o.
Tä ennustas, et sügüses nõsõs ka liha hind.
Harju Ülle, Uma Leht