«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.
Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Ku Jaanus hapnit kapstit viil üten imä-esäga tekk’, sis iks 20–35 tonni aastan. Kapstit ostsõva kooli, latsiaia ja söögimaja. A sis tulliva euronõudmisõ ja kapstaäriga läts’ väega rassõs. «Nõuti nii ull’õ asjo, et egäsugunõ müümises tegemine jäi katski,» kõnõlõs Jaanus.
A Mulgimaalt peri truksa nuurpernaanõ Jaana võtsõ as’a ette: nakas’ uurma, midä iks nõutas ja midä nõuta-i.
Et nõudmisõ olli vaihõpääl talopidäjä jaos lihtsämbäs lännü, sis ai tä paprõ kõrda ja 2009. aastaga suvõst läts’ hapnidõ kapstidõ äri jälki vallalõ. «Meil om «väikuküük» ja sääl kapstidõ tegemise luba olõman,» seletäs Jaana. Hapnit kapstit tetäs nii tonn nädälin.
Jaanus ja Jaana möövä ummi kapstit Võro liinan Mäe uulidsa pääl Troll’a poodin (vanastõ oll’ sääl kalapuut). Ilomäe talo hapnõ kapsta omma müüki võtnu ka Vilja puut ja Nöörimaa market.
Parhilla mass hapnidõ kapstidõ kilo 10 kruuni. «A kapstas lätt ulli muudu kallis, tuud ma või kül üteldä. Katõkümne aasta pääle edimäst kõrda lätt nii kallis! Selle et ku nüüt Vinnemaa võtma nakkas, sis toda ei jõvva är süütä. A ma sinnä ei müü, hoia iks umalõ rahvalõ,» ütles Jaanus.
A ka mi man om kapsta hind nõsõnu. «Ku mineväaasta oll’ samal aol värski kapsta kilohind kruun, sis parhilla kuus,» ütles Jaana ja seletäs, et tuu nõst ka hapnidõ kapstidõ hinda.
Troll’a perrele hindäle miildüse sändse hapnõ kapsta, kohe olõ-i midägi muud mano pantu. Viil ütli nä, kapstit ei tohe väega lämmähe hapnõma panda ja väega kavva hapnõman hoita. «Ja ei taso terves talvõs ette tetä. Iks kõgõ parõmba omma õkvalt vahtsõst tettü,» arvas Jaana.
Jaanus ütles, et ku tä kohegi vällä süümä lätt, sis võtt iks egä kõrd ka hapnit kapstit – et mekki, kuis tõisil kapsta tettü omma. «Mõnikõrd omma väega hää. A ma olõ peris terräv hindaja: naid häid kapstit om veidü!» muhelõs tä.
Jaanus märgotas, et kapstit ja juurikit om iks hää kasvata: «Võit ka mõnõs aos kotost är minnä ja ümbre hulki, juuriga ei nõvva süvvä ega midägi. Eläjidega olõt väega köüdet.»
Nii omgi Ilomäe talol juurikidõ ja kapstidõ all kokko pia 20 hektärri maad, villä tsipakõsõ kodo ümbre maa parandamisõs.
Troll’adõ perren kasusõ ka noorõ talopidjäjä: Grishnakh (13), Elisabeth (8) ja Timmur (2,5). Pääle talopidämise ja latsikasvatamisõ om Jaanusõl huvi jalgpalli vasta: tä mäng Navi vutiseltsin. «Parhilla olõ mõnõ ao üleskitmise tüüd tennü, selle et jala murri är ja tuuperäst panti paar polti ja seo ei olõ lubanu mängi,» seletäs tä. Jaana võtsõ timahava ette opmisõ: opp Räpinä aianduskoolin maaehitüst.
Autor: Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht