Valgamaa veekogude seiklusmäng kutsub osalema

Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee
Valgamaa tuntuim järv Pühajärv. Foto: www.tourism.valgamaa.ee

Osale Valgamaa veekogude Facebooki kampaanias “Valgamaa otsib superpuhkajat – avasta meie aarded”!

Valgamaa on veekogude maakond, kus on enam kui 200 järve ning ennekuulmatu hulk paadiga läbitavaid jõekilomeetreid. Saa osa Valgamaa looduse aaretest: uju, proovi allveesukeldumist, kalasta jõekäänakutes, telgi jõeäärsetes puhkekohtades või võta ette purjereis!

Kampaania osalemiseks tuleb käia võimalikult paljude Valgamaa veekogude ääres, jagada kogemusi ning anda teada oma lemmikust. Lae kampaania lehele üles foto Valgamaa veekogust, mida külastasid, ning märgi veekogu asukoht kaardil. Kui tead selle veekoguga seoses mõnd lahedat lugu või legendi, pane see kirja enda lisatud foto alla. Auhinnad ootavad. Kampaania kestab 12. juulist 12. oktoobrini.

https://www.facebook.com/Valgamaa/app_490504207692330

Kampaania peaauhind on perepuhkus imeilusa mõisamiljööga Sangaste lossis ning lõbus loodusmatk OÜga Loodusturism. Peaauhind antakse välja kõige enam Valgamaa veekogusid külastanule.

Eksklusiivsed eriauhinnad on:

  • Romantiline puhkus kahele Taagepera lossis koos sviidis ööbimise ja õhtusöögiga – auhinna pälvib rahva lemmik ehk kõige enam “meeldib” klikke kogunud foto.
  • GMP Clubhoteli & Pühajärve restorani kolmekäiguline eksklusiivne pimeõhtusöök kahele koos veinidega auhind loositakse välja kõigi kampaania käigus üles laetud fotode vahel.

Iga nädala alguses loositakse välja ka vähemalt üks Valgamaa meene eelmisel nädalal foto(sid) laadinute seast. Auhinnad antakse välja kampaania lõpus 12. oktoobril. Võitjad tehakse teatavaks kampaania lehel ning võitjate Facebooki seinal.

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu
Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude  ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus  ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.
Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.
Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.
Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.
Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada  leevendavaid võtteid,  nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.