vaatlus

Looduskalender kutsub rahvast kimalasi vaatlema

Looduskalender käivitab kimalaste vaatlusprojekti, mille eesmärk on saada paremaid teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis ning parandada kimalaste tuntust rahva seas.

Eestis elab ligikaudu 30 liiki kimalasi, keda tuntakse ka mets- ja maamesilaste nime all. Kimalaste tähtsus seisneb selles, et nad aitavad tolmeldada taimi ning parandavad puu- ja köögiviljade saagikust eriti just heitlike ilmadega parasvöötmes. Paraku on ligi poolte Euroopa kimalaseliikide arvukus kahanemas nii elupaikade kadumise kui ka taimekaitsevahendite laialdase kasutamise tõttu.

Kimalaste vaatlusprojektis osalemiseks tuleb kirja panna vaatluskohas nähtud kimalaseliigid ning õied, kus nad viibisid. Suurem tähelepanu on pööratud

koduaedadele, kuna aedade õiterikkusel on suur mõju ümbruskonna kimalaste käekäigule. Igal kimalaseliigil on oma elupaiga- ja toidueelistus, mistõttu püüame kimalasesõprade abiga välja selgitada, milliseid taimeõisi erinevad liigid suvekuudel külastavad. Vaatlusprojekt aitab muuhulgas vastata küsimusele, milliseid taimi võiks kimalasesõbralikus aias kasvatada.

Täpsemad juhised kimalaste vaatluses osalemiseks, samuti kimalaste määramislehed ja veebiankeet on üleval Looduskalendri veebilehel www.looduskalender.ee Kimalase aasta rubriigis.

Meelis Uustal,

Kimalaste vaatlusprojekti koordinaator

Aasta linnu talv hakkab lõppema

Veebruar on käesoleva aasta linnuks olevale jäälinnule viimane talvekuu, sest sobivate ilmade korral võivad esimesed jäälinnud rändelt Eestisse naasta juba märtsis.

Eesti Ornitoloogiaühing püüab looduses liikujate abiga sel aastal täpsustada jäälinnu talvist levikut ja arvukust. Seega on viimane aeg minna talvituvaid jäälinde otsima ja oma vaatlustest teada anda. Kõige lihtsam on seda teha aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kus palutakse kaardile märkida kõik jäälinnuvaatlused, mis on tehtud alates 2013. aasta 1. novembrist. Infot võib edastada ka e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

Seni on arvatud, et talveks jääb Eestisse vaid 20-50 jäälindu. Sel talvel on ornitoloogiaühingusse jõudnud aga teateid juba ligi 50 linnu kohta. Kõige rohkem on talvel jäälinde kohatud Harjumaal ja Kagu-Eestis, ühtegi vaatlust pole ainsana teada Hiiumaalt ja Ida-Virumaal.

Tartu tähetornis räägitakse jäisest ja tulisest

Täna kell 18.15 toimub Tartu tähetornis astronoomialoeng, kus Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik räägib teemal “Anders Celsius – kas sada kraadi on külm või tuline?”.

“”Täna tuleb kolm kraadi sooja” ütleb sünoptik ega lisa oma jutule “Celsiuse skaala järgi”, sest kõik teavad isegi, et meil mõõdetakse temperatuure Celsiuse skaalas, kus null tähendab vee jäätumist ja 100 kraadi vee keemist. Rootsimaa meest Celsius tunneme veel paljude teistegi saavutuste järgi. Näiteks võttis ta osa Maa kuju määramise ekspeditsioonist, oli astronoomia professor Uppsala ülikoolis ja rajas sinna observatooriumi, uuris virmalisi koos oma õemehe Hjorteriga jne. Just sellest mitmekülgsest mehest me sel korral põhjalikumalt räägimegi” tutvustas Tõnu Viik.

Lisaks põnevale loengule on kõik oodatud tähetorni 4. detsembril kell 19-21 ja 5. detsembril kell 17-20, et vaatlusõhtu raames Jupiteri ja tema kaaslasi vaadelda. “Selle aasta detsembriöödel on Jupiteri vaatlustingimused väga soodsad: planeet on Maale enam-vähem lähimas asendis ja paistab kogu öö. Jupiter paistab väga heleda tähena, ületades kõigi kinnistähtede heledust. Teleskoobist läbi vaadates võib proovida hinnata, mitu tumedat vööti Jupiteri kettal on eristatavad” rääkis tähetorni astronoom Alar Puss.

Teleskoobis saab näha ka Jupiteri kaaslasi. 4. detsembri vaatluse ajal jäävad Jupiterist vasakule Europa ja Callistol ning paremale Ganymedes. Kell 20.27 ilmub nähtavale ka Jupiteri ketta eest ära liikuv Io. Ka 5. detsembri vaatluse alguses on taas kõik suuremad Jupiteri kaaslased peale Io nähtavad. Io on Jupiteri ketta taga peidus ja ilmub nähtavale kell 17.51.

Astronoomialoeng ja selge ilma korral toimuvad vaatlusõhtud on osalejatele tasuta.

Tähetorn kutsub vaatlusele ja loengut kuulama

Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest.

29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.

30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.

Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.

Märtsi lõpus jälgitakse linnalinde

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. aasta juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ).

Ettevõtmise traditsioon ulatub aastasse 2002, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi selle vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 Eesti linnas.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua 2–5liikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas retkele minna. Nagu ettevõtmise nimetus viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda vaadeldi linna piiridest lahkumata.

Eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati meie linnades koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui suur on tegelikult linnakeskkonna lindude liigirikkus. Muu hulgas on linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.