Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha

Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.

Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.

“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.

Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

Eliis Vennik

Hollandi tudengid Kärdlas

Hollandi tudengidKümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

EÜL otsib toetust õppelaenude hüvitamise jätkamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.

„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.

Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit, www.eyl.ee