tööstus

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.

Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.

Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval. Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Tööstus peab oluliseks puidutöötlemise alase rakenduskõrgharidusõppe jätkumist

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole kirjaga, milles avaldab muret puidutöötlemise alase rakenduskõrghariduse tuleviku pärast.

Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses oleva Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE I) § 59 jõustamisel muutmata kujul sisuliselt lõpeb Eestis puidutöötlemise alane rakenduskõrgharidusõpe. Seonduvalt seaduseelnõuga on oht, et juba käesoleval aastal lõpeb vastuvõtt puidutöötlemise erialale täna ainukesena puidutöötlemisalast rakenduskõrgharidust andvas Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) ja alates 2016. aastast ei sisene tööturule enam vajaliku haridusega juhtivspetsialiste.

Alates 2004. aastast on Võrumaa Kutsehariduskeskuses vastava hariduse saanud 204 spetsialisti. Vilistlasuuring näitab, et nendest 62% töötab tööstusettevõtetes ja on hästi toimetulevad.

Samuti on VKHK-s võimalik omandada rakenduskõrgharidus nii puidutöötlemise kui ka mehhatroonika erialal. Kõrge automatiseerituse tõttu on puidutööstusettevõtetes mõlema eriala spetsialistid ning nende koostöö hädavajalikud.

Regionaalsest aspektist on Lõuna-Eestis asuva puidutööstuse jaoks tähtis lähedalasuv õppebaas, sealt praktikale tulevad õppurid ning tööturule suunduvad head spetsialistid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit leiab, et rakenduskõrgharidusõppe vajalikkus puidutöötlemise erialal on ennast tõestanud ning peab jätkuma, olema vähemalt sama kvaliteetne kui täna ning kättesaadav õppidasoovijatele ka tulevikus. Liit avaldab soovi osaleda seaduseelnõu menetlemise faasis, et koostöös kultuurikomisjoni ja asjassepuutuvate ministeeriumide ning koolidega leida lahendus, mis tagaks puidutöötlemisalase rakenduskõrghariduse jätkamise ilma ajalise pausita ja hariduskvaliteeti vähendamata.

Metsa- ja puidusektoris saab tööd üle 30 000 inimese. Sektoris toodetav lisandväärtus on töötleva tööstuse suurim, ligi 400 miljonit eurot aastas. Puidupõhiste toodete eksport moodustab 1,4 miljardit eurot aastas, olles pea ainuke Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja.

Lisainfo: Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel 5032 552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Saksamaa parlamendi liikmed tutvuvad Suwemiga

Lastemööblitootja AS Suwem võõrustab teisipäeval Bundestagi Balti parlamendirühma seitsmeliikmelist delegatsiooni, kes on Eestis ametlikul visiidil.

Riigikogu Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Urmas Klaas märkis, et Suwemi lülitamine külaliste programmi oli loogiline valik, kuna ettevõte on tänu oma innovatiivsusele murdnud end nõudlikule Saksa jaeturule ja seal ka püsima jäänud.

Suwemi head mainet Saksamaal kinnitab ka mullu Saksa-Balti kaubanduskoja poolt Suwemile omistatud Saksa Majanduse Auhind.

„Saksamaa on meile väga kindel kaubanduspartner,“ ütles Klaas. „Need ettevõtted, kes on suutnud jõuda Saksamaa väga nõudlikule turule, on ka viimaste aastate heitlikele oludele jõudnud paremini vastu seista.“

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on Klaasi hinnangul head, kuid arvestades Saksamaa potentsiaali, aga ka kultuurilist lähedust saavad need üksnes paremaks minna.

„Mõistagi on Bundestagi liikmete visiit meile suur tunnustus,“ lausus Suwemi juhatuse liige Kaido Mäesalu. Tema kinnitusel oli Saksamaa turul kanna kinnitamine ettevõttele pöördelise tähtsusega sündmus ja seni on koostöö sakslastega sujunud hästi.

„Saksa turg on tõesti nõudlik, aga kui suudad oma toodangu nende nõuetega vastavusse viia, võid häbenemata öelda, et sinu kaup on maailmaklassist,“ lisas Mäesalu.

Suwem: tootmismaht tuleb mullusega võrreldav

Eksportturgudel valitsev suhteline stabiilsus võimaldab Eesti mööblitootjal ASil Suwem mõnevõrra parandada eelmise aasta rekordilist müügitulemust.

„Saksamaa ja Soome turg on Euroopa kriisist seni päris hästi läbi tulnud,“ tõdes ASi Suwem juhatuse liige Kaido Mäesalu. „Eks Saksamaa ole ka see, kes Euroopa majandust vee peal hoiab.“

Mullu tegi Saksamaale olulisel määral eksporti suurendanud Suwemi käive läbi 40-protsendise kasvu, kuid tänavu sedavõrd imelist müügi tõusu oodata pole. „Eks tänavune aasta ongi kujunenud pigem enda turupositsiooni kindlustamisele ja uute sihtide seadmisele,“ lausus Mäesalu.

„Meie tänavune müügitulemus peaks kujunema võrreldavaks 2011. aastaga,“ lausus Suwemi tegevjuht Aivar Keskpaik. Tema kinnitusel ootab ettevõte 2012. aastal 2,8 miljoni euro suurust käivet ja kasumisiht on 160 000 eurot.

„Väga kiiret müügi kasvu ei ole Saksamaalt, Soomest ega mujalt Euroopast tänavu võimalik oodata,“ nentis Keskpaik. „Eks suur osa maailmast vaatab praegu kasvu otsides pigem Aasia poole.“

Mäesalu kinnitusel tuleb konkurentsis püsimiseks jätkuvalt tootmist efektiivsemaks muuta ja käivet töötaja kohta tõsta. „Meie sektoris pole lihtsalt hinna tõstmisega võimalik ellu jääda,“ lausus ta.