Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3)
Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

 

 

Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust

Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee

Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.

Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.

“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.

Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.

Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.

“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.

Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.

Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.