Vikipeedias käivad tõlketalgud

Sel nädalal algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeediaavalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad.  Järjekorras juba teise tõlketalgu käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

“Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki,” selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. “Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd.”

Talgutöö korras soovitakse suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ja saada eestikeelsele Vikipeediale uusi kaastöötajaid ja toimetajaid.

Talguid jälgib ka žürii, kes valib välja parimad tõlkijad. Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.

7. märtsil kell 17 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Eesti-Läti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun

Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.

Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest. 
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.

Allikas: err.ee

Homme arutletakse TLÜs eesti tõlkekultuuri üle

Laupäeval, 9. oktoobril toimub Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi korraldatav konverents „Tõlkimine ja/kui retseptsioon. Fragmente Eesti tõlkeloost“, kus Eesti tõlketeoreetikud, kirjandusteadlased, semiootikud ja võõrfiloloogid käsitlevad oma ettekannetes Eesti tõlkeloo eri aspekte 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni.

Lähtudes tõlgete kirjastamise empiirilistest andmetest ja nende suhetest ajaloolise, ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga ning tõlketekstide analüüsist ja tõlkijate/kriitikute tähelepanekutest, üritatakse konverentsil mõtestada (eelkõige, aga mitte üksnes ilukirjanduse) tõlkimise funktsioone ja tõlkijate rolli Eesti kultuuri kujunemisel läbi aegade. Mida tähendab, et „eesti kultuur on sündinud tõlkides“? Kuidas kirjutada Eesti tõlkelugu? Millised ühiskondlik-poliitilised olud/institutsioonid mõjutavad või tingivad tõlkenormide väljakujunemist? Kuidas põhjendada teatud lähtekeelte/kultuuride (eba)populaarsust eri aegadel? Mis on tõlkija koht kultuuris? Kuidas mõjutab tõlge originaalloomingut? Need on ainult mõned küsimused, millele konverentsil osalejad eri distsipliinide vaatepunktist vastuseid otsivad.

Konverentsile on oodatud kuulama ja arutama kõik huvilised. Sissepääs on vaba.

Konverents toimub ETF grandi „Tõlkijad kultuurirepertuaari (ümber)kujundajatena“ raames ja toetusel.

Konverentsi täpse programmi leiad siit.