Silt: rahvused

Eestis räägitakse emakeelena 157 keelt

 

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist  2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

 Kohtumine toimub  eesti ja vene keeles.