„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”
Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.
Aga kus on tõde?
Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.
Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?