punktkiri

Salapärased täpid tähendavad punktkirja

Kindlasti olete pannud tähele ravimikarpidel või liftinuppude juures salapäraseid reljeefseid täppe. Ravimi nimi või korruse number on kirjutatud punktkirjas, mille looja Louis Braille sünnist möödus 4. jaanuaril 208 aastat.

Kuna nimetus või number on kirjutatud nii tava- kui ka punktkirjas, lubab see huvilisel punktkirjast veidi aimu saada. Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide alus on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Seda kirja hakkas pime prantslane Louis Braille välja töötama 1825. aastal. Pimedate eestlasteni jõudis punktkiri ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid oli see neile peamine võimalus kirjandusega kursis olla. Nüüdisajal on lisandunud aga uued võimalused – helikandjatele loetud raamatud ning e-raamatute teksti kuulamine ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara abil. See on toonud kaasa punktkirjakasutajate arvu vähenemise. Kõige usinamad punktkirja lugejad on pimedad lapsed.

Loe edasi: Salapärased täpid tähendavad punktkirja

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski “Napoleoni marssalid” ja Mihkel Lindebaum-Sardo “Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal”. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa “Putukad õhus, maas ja vees” ning “Linnud”. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan “Söekaevurid”, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.

Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.

Punktkirja kohatakse kõige sagedamini ravimite pakenditel. Loe edasi: Täna on ülemaailmne punktkirjapäev

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Täna toimub võistlus “Märka punktikirja!”

Eesti Pimedate Raamatukogu kuulutab sõbrapäeval välja võistluse “Märka punktkirja!”.

Kindlasti olete märganud ravimikarpidel väikseid reljeefseid täpikesi. Karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Pärnus Rüütli platsil asuval mälestusmärgil on ka tahvel iseseisvusmanifesti punktkirjas tekstiga. Filatelistid on kohanud punktkirja mõne riigi postmarkidel ja numismaatikud müntidel. Punktkirjas tähistusi on aga mujalgi.

Võistluse “Märka punktkirja!” eesmärk on leida Eestis kohti või tooteid peale ravimite, millel on punktkirjas tähistus.

Palume panna kirja, millistes kohtades või millistel toodetel (nimetus ja müügikoht) olete leidnud punktkirjas tähistusi ning saata oma tähelepanekud e-posti aadressile priit@epr.ee või postiaadressile Eesti Pimedate Raamatukogu, Suur-Sõjamäe 44a, 11415 Tallinn. Võistlus kestab kuni 12. märtsini.

Kokkuvõte tehakse emakeelepäeval. Auhinnad parimatele antakse üle Eesti Pimedate Raamatukogus, kus tutvustatakse ka punktkirjas raamatute valmistamist.

Eesti Pimedate Raamatukogust on nägemispuude või mõne teise tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestel võimalik laenata heliraamatuid, punktkirjas, elektroonilisi ja puuteraamatuid ning kirjeldustõlkega filme. Punktkirjas raamatuid on laenutuses üle 750 nimetuse.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Loe edasi: Täna peetakse punktkirjapäeva