Peipsi järv

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taasavatakse koha- ja kalapüük avavee nakkevõrkudega

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas käskkirja, millega taasavab 28. detsembrist aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva koha- ja kalapüügi avavee nakkevõrkudega.

Maaeluminister taasavab kooskõlas kalapüügiseaduse § 49 lõikega 3 kohapüügi, sest pärast püügiandmete laekumist on selgunud, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud kohasaagist alles 41,196 tonni (5,4%).

23. oktoobrist 11. novembrini püüti koha avavee nakkevõrkudega ligikaudu 49,804 tonni ehk keskmiselt 2,62 tonni päevas, sealjuures ühe päeva jooksul püütud saagid jäid vahemikku 0,03 kuni 11,298 tonni. Kuna peamiseks koha püügivahendiks on nakkevõrgud, siis on võimalik avaveevõrkudega kohapüügi taasavamine aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Riik toetab Peipsiveere kultuuriprojekte ligi 40 000 euroga

Riikliku toetusprogrammi “Peipsiveere kultuuriprogramm 2013-2016” nõukogule laekus 29 taotlust, millest toetati 16 projekti kokku 39 673 euroga. Toetuse saajate hulgas on piirkonna mittetulundusühingud, mäluasutused ja meediaväljaanded.

Programmi nõukogu tõstis esile mitmeid häid ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid taotlusi. Nõukogu esimehe, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa arvates väärivad kiitust tegemised, mis on seotud vanasuliste vaimse pärandkultuuri ja kodavere murde tutvustamise ja säilitamisega. Toetust leidsid vanausuliste vaimset pärandit tutvustavad suvised noortelaagrid ja piirkonna pärandkultuuri tutvustav õppekava Kallaste Keskkoolis, festival Peipus, piirkonna kultuuripärandit tutvustava artikliseeria avaldamine ajalehes Peipsirannik. Elavast kultuuripärandist Peipsiveeres annab tunnistust ka pärimusel põhinev uuslooming – toetust leidsid mitmed piirkonda tutvustavad lasteraamatud ning teadusväljaanded.

Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Eesti riik Peipsiäärse piirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks sealsete ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise.

Programm hõlmab Peipsi järve äärseid segarahvastikuga piirkondi ja rannakülasid neljas maakonnas: Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning, samuti vadja juurtega Kodavere kihelkonna murdeala.

Peipsiveere kultuuriprogrammi järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2015. aasta jaanuaris. Rahvakultuuri Keskuse programmide osakonna juhataja Margit Salmari sõnul on sügisel kavas viia läbi kultuuriprogrammi teabepäevi ning koolitusi taotlejatele.

40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

28. juulil toimusid Värska uuel staadionil Peipsi järve äärsete valdade sportlikud suvemängud. Veenva ülekaaluga saavutas koduväljakul üldvõidu Värska vald.

Kokku osales Peipsi mängudel kuus valda – Värska, Räpina, Vara, Mikitamäe, Alatskivi ja Pala vald. Viis alavõitu võtnud ja kõikidel aladel esikolmikusse kuulunud Värska valla kõrval saavutas teise koha Räpina vald ning kolmandaks tuli Vara vald.

Sündmuse avas seto leelokoor Laanetsirk omaloodud tervituslauluga, milles võistlejatele edu sooviti. Sündmuse peakorraldaja Värska vallavanem Raul Kudre pidas tervituskõne, heisati lipud ning mängud võisidki alata.

Kuumal suvepäeval tuli võistelda 9 alal – kergejõustikus, jalgpallis, võrkpallis, teatejooksus, noorte jalgrattavõistlusel, kanuusõidus, orienteerumises, mälumängus ja juhtkonna võistlusel. Kergejõustikus oli parim Vara valla võistkond. Võrkpallis, jalgrattavõistlusel ja mälumängus viis karikad koju Räpina vald. Jalgpallis, orienteerumises, kanuusõidus, juhtkonnavõistluses ning päeva kõige emotsionaalsemaks võistluseks kujunenud teatejooksusus tuli võitjaks Värska vald. Ajakava oli koostatud sedavõrd paindlikult, et aktiivseim sportlane suutis mängudelt lahkuda lausa kuue auhinnalise kohaga. Võistluste peakorraldaja Raul Kudre jäi üritusega väga rahule: „Mul on hea meel, et 2011. aastal valminud staadionil sai läbiviidud esimesed suuremad võistlused ja püstitatud mitmel alal väga tugevad staadioni rekordid. Ka võistlejate poolt tuli uue staadioni kohta ainult kiidusõnu“. Loe edasi: 40. Peipsi suvemängud võitis Värska vald

Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Peipsiäärse ala ja vanausuliste kogukonna arengut toetavasse Peipsiveere toetusprogrammi sihtpiirkonda lisati ka Tudulinna, Iisaku ja Alajõe vald. Kolme valla lisandumisega hõlmab programm kogu Peipsi järve äärset piirkonda.

“Peipsiäärne piirkond on väga omanäoline ja Eesti inimesed on enda jaoks seda järjest rohkem avastama hakanud. Nüüd on kogu Peipsi kallas hõlmatud ühtsesse toetusprogrammi, millega riik annab omalt poolt hoogu sealsele ettevõtlusele ja turismisektorile. Peipsiveere programm elavdab majandust, mis on iga piirkonna kõige suurem väljakutse,” ütles muudatused allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler.

Samuti on programmist uuendusena nähtud ette rahastamine kuni 10 000 euro ulatuses selleks, et programmi piirkonna omavalitsused saaksid ühiselt kavandada Peipsiveere järgmise kümne aasta prioriteetseid arenguprojekte. Samasugune võimalus avaneb ka Setomaa arengu programmi ja väikesaarte programmi piirkonnale, samuti Vana-Võrumaale ning Mulgimaale.

Peipsiveere programmi eesmärgiks on aidata kaasa Peipsiäärse piirkonna ja vanausuliste kogukonna jätkusuutlikule arengule läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Programmi sihtpiirkonnaks on Tudulinna, Iisaku, Alajõe ja Lohusuu vald Ida-Viru maakonnas; Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas ning Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas. Loe edasi: Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee