Uus kodu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sageli arvatakse, et kodulaenu võttes on mõistlik kaubelda välja võimalikult madal omafinantseering. Osad koduostjad näevad suuremas sissemakses aga head võimalust oma vaba raha kasumlikuks investeerimiseks.
Loe edasi: KUI PALJU ON MÕISTLIK MAKSTA KODULAENU OMAFINANTSEERINGUT?
Talv on paljudes riikides ainus aeg aastas, kui autojuhid saavad kogeda külmakraade, nähtavust piiravaid lumetorme ja libedat teekatet. Kuigi talvel sõitmine toob endaga kaasa palju väljakutseid, ei tohiks äkilised ilmamuutused juhte närviliseks teha. Turvalise ja nauditava kogemuse tagamiseks soovitavad carVerticali eksperdid võtta kasutusele järgmisi meetmeid.
Loe edasi: VIIS NÕUANNET OOTAMATUSTE VÄLTIMISEKS TALVISEL TEEL SÕITMISEL
40.nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 5123 inimest, millest 40% moodustavad lapsed. Seda on poole võrra rohkem kui möödunud hooaja esimesel nädalal. Ühtegi gripiviiruse juhtu 2021/2022 hooajal laboratoorselt veel kinnitatud ei ole.
Loe edasi: GRIPIVIIRUSE HOOAEG ON ALANUDApteekri nõuanne
Ave Niidu, proviisor
Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Loe edasi: MIDA PEAD TEADMA VERERÕHUST
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Loe edasi: TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADA
Oleme kõik kogenud ebameeldivusi, mis kaasnevad WiFi-ühenduse ootamatu katkemisega. Tele2 raadiovõrgu juhi Tanel Sarri sõnul on koduse WiFi-ruuteri paigaldamiseks õigeid ja valesid viise ning vale paigutuse korral võib veebilehtede laadimine võtta kauem aega.
„Ruuteri peitmine kodu varjatud nurka ei anna head internetiühendust, kuigi just niimoodi enamik meist oma ruuteri üles seab. Iga hoone puhul on siselevi erinev ja see sõltub ehitusmaterjalidest. Näiteks metall ja betoon takistavad WiFi-signaali levikut päris palju,“ ütles Sarri, kelle sõnul tasub ruuteri paigutamisel lähtuda füüsika põhitõdedest.
Kuhu ja kuidas paigutada ruuter, et saada kodus parim WiFi-ühendus? Loe edasi: Kuhu paigutada ruuter, et saada parim WiFi-ühendus?
Igal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime peale tungib ja valgust üha vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politsei tuhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu. Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhul on aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovi keegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus “oleksid” ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.
Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes ise helkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkuri näitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkuri kandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatud paremale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajal liikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.
Inga Ploom,
Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik
Äike on tänavu elektrivõrgus märkimisväärset kahju tekitanud. Piksest tingitud rikkeid on sel aastal Elektrilevi võrgus toimunud 899, mis moodustab ligi 10 protsenti rikete koguhulgast. Kõige rohkem on äike elektrivõrku kahjustanud Võrumaal (128 riket), Tartumaal (123 riket), Pärnumaal (81 riket) ja Põlvamaal (71 riket), kuid piksekahjudest pole puutumata jäänud ükski maakond.
Seetõttu tasub äikesehooaja jätkudes ja sügistormide eel meelde tuletada, kuidas tuleks toimida, kui elekter ära läheb ja kuidas saab ennetada võimalikke kahjusid.
Voolu kadumisel kontrolli peakaitset
Äikese ajal, kuid ka muul põhjusel võib tekkida olukordi, kus välja lülitub korteri või maja peakaitse. Selle sisselülitamine võib osutuda kiireks võimaluseks elektrivool taastada ilma rikkebrigaadi ootamata. Seega on voolu kadumisel asjakohane peakaitse asendit kontrollida. Peakaitse asub enamasti arvestiga samas elektrikilbis. Levinumatel mudelitel tähendab lüliti ülestõstetud asend (märge „ON“) seda, et peakaitse on sisse lülitatud ja lüliti allaviidud asend („OFF“) seda, et peakaitse on väljas. Viimasel juhul tasub proovida, kas lüliti ülestõstmisega õnnestub elektrivool taastada.
Rikke põhjus võib olla kas välises võrgus või koduses elektrisüsteemis
Elektririkked võivad olla tingitud kas konkreetse tarbimiskoha enda elektrisüsteemist või välisest elektrivõrgust. Piir koduse ja välise elektrivõrgu ehk kliendi ja võrguettevõtja vastutuse vahel on liitumispunktis, mis on märgitud kliendi võrgulepingus.
Kui naabrid on samuti elektrita ning korteri või maja elektrikilbis on peakaitse sisse lülitatud, siis on põhjust kahtlustada välise elektrivõrgu riket. Selle võimalikult kiire kõrvaldamine on võrguettevõtjate, sealhulgas Elektrilevi ülesanne.
Kui naaberkorterites või kõrvalmajades on elekter olemas, võib suure tõenäosusega olla tegemist koduse elektrivõrgu rikkega. Kuna tööd koduses elektrisüsteemis ei ole võrguettevõtjatele lubatud, saab selle parandamist tellida elektritööde firmadest.
Enne rikketelefonile helistamist oota 10-15 minutit
Kui vähegi kannatust jätkub, tuleks voolu kadumisel oodata umbes 10-15 minutit. Selle aja jooksul saab Elektrilevi keskpingerikke korral kindlaks teha rikke ulatuse ja saata klientidele mobiilisõnumiga teate, et tegeleme rikke kõrvaldamisega. Kui võimalik, prognoosime sõnumis ka voolu taastamise aja. Samuti loeme info rikketelefoni automaatvastajale ja nii kuuleb klient numbrile 1343 helistades infot oma piirkonna elektririkete kohta.
Kui klient ei ole meilt rikkesõnumit mobiiltelefonile saanud ja rikketelefoni 1343 automaatvastaja tema voolukatkestuse kohta infot ei jaga, siis tuleks jääda ootele. Pärast automaatvastuse lõppu ühendatakse helistaja meie klienditeenindajaga, kellelt saab rikke kohta küsida. Võimalik, et me ei tea veel rikkest, kuna madalpingevõrgu korral saame rikkeinfo just klientide kõnede kaudu. Seejärel sõidab brigaad olukorda kontrollima ja rikkekohta otsima ning saame alles rikke põhjust teades prognoosida kõrvaldamise aja. Seetõttu võtab madalpingevõrgu kohta info saamine ja jagamine rohkem aega kui keskpingevõrgu puhul, kus ka lülitamisi saab sageli teha kaugjuhtimise teel.
Äikese eel tõmba elektriseadmed vooluvõrgust välja
Äikesemõjude vähendamisega arvestame küll elektrivõrgu ehitamisel, kuid täielikult äikeseriski maandada ei ole võimalik. Äikesest tekkiv liigpinge võib aga kahjustada elektroonikat sisaldavaid seadmeid.
Kõige lihtsam ja odavam viis seadmeid äikese eest kaitsta on eemaldada need vooluvõrgust. Kui kuuled lähenevast äikesest või lähed suvel pikemaks ajaks kodust eemale, tõmba mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Tundlike elektriseadmete kaitseks saab soetada ka spetsiaalsed kaitseseadmed, mille kohta leiad lähemalt infot kahjude ennetamise lehelt. Samuti leiad nõuandeid blogikandest Elektrilevi 5 soovitust äikesekahjude ennetamiseks.
Tasub veel silmas pidada, et äikeseoht elektriseadmetele ei tulene ainult elektrijuhtmetest. Lahti tuleks ühendada ka elektroonikaseadmetesse minevad vasest sidekaablid.
Rein Krüner, Elektrilevi protsessijuht
Juba kuuendat korda pühendab Eesti suurima kuulajaskonnaga raadiojaam Vikerraadio riigieksamite eel ühe nädala abiturientidele. Saates „Huvitaja“ jagatakse 23.-27. aprillini näpunäiteid neile, keda ees ootamas riigieksamid.
Esmaspäeval, 23. aprillil uuritakse koolijuhtidelt, kuidas õppeasutused on valmistunud riigieksamite läbiviimiseks ning mida see nendelt nõuab.
Teisipäeva, 24. aprilli „Huvitaja“ fookus on uuenenud eesti keele riigieksamil, stuudiosse tuleb Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste.
Kolmapäeval käsitletakse eksameid puudutavaid üldisemaid küsimusi: kuidas valmistuda eksamiks, milline on kord klassiruumis eksami ajal, millal selguvad tulemused ning kuidas vajadusel oma hinnet vaidlustada.
Neljapäeval, 26. aprillil on stuudios psühholoog ning teemaks eksamipinge ja emotsionaalne ettevalmistus. Loe edasi: Vikerraadio jagab eksamite eel hüva nõu
Kõige kurja juur on sooja ja sajuse sügise tõttu külmumata jäänud maapind.
Põhjarannikul kohati juba enam kui 40 sentimeetri paksuseks paisunud lumevaiba tõttu on põhjust muret tunda nii selle kandi aiapidajatel kui ka teraviljakasvatajatel.
Kuna maa oli enne paksu lumekihiga kattumist külmumata, saavad hiired ja rotid lume all mööda maapinda rahulikult toimetada. Närilised hakkavad aedades ja puukoolides maapinna ja lumekasuka vahel noorte puude magusat koort krõmpsutama. Selle vältimiseks tuleks istikute ümber lumi kinni tallata.
Need, kel jäid koduaias roosid või muud külmatundlikud taimed kinni katmata, võivad aga arvestada, et paksu lume all ei juhtu nendega midagi hullu.
Viljakasvatajad aga muretsevad juba, et sulale ja märjale maale maha sadanud paks lumekiht võib taliviljale saatuslikuks saada.
Allikas: Eesti Päevaleht
Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi
keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.
Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.
Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.
Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.
Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.
Allikas: aialeht.ee
