Silt: naabrid

Maja sisekorra eeskiri aitab tülisid vältida

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ettetulevaid tülisid ja pahandusi.

“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.

Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama
korteriomanike külalised. Kirja võib panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade
hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud. Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi
või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.

Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa: “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”

Eesti ja Läti koostöö loob piirialade elanikele uusi võimalusi

Regionaalminister Siim Kiisler kohtub täna Cesises oma Läti kolleegiga. Kohtumisel on aruteluks kahe riigi koostöö raudteetranspordi arendamisel ning ülepiiriliste teenuste tarbimisel.

„Piirialadel elavate inimeste jaoks on oluline, et nii tihedalt seotud riigid oma teenuste korraldamisel ja arengu planeerimisel teeks tihedat koostööd. See loob neile inimestele täiendavaid võimalusi nii tööks kui teenuste tarbimiseks,“ ütles regionaalminister Kiisler. Ta tõi näiteks maksuarvestuse, kus tõhus dialoog kahe riigi vahel on andnud inimestele käegakatsutavaid tulemusi – alates 2012. aastast ei pea Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed kompenseerima tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet.

Kiisleri sõnul on riikidevaheline koostöö Lätiga väga hea, kuid sellele vaatamata kerkib üles ka lahendamist vajavaid probleeme. „Meil tuleb leida lahendus Valga kutseõppekeskuses lätlaste õpetamisega seotud probleemistikule ja käivitada sujuv piiriülene patsientide vaba liikumine,“ tõi minister välja.

Eesti-Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjoni moodustati 2004 aastal. Komisjon kohtub kord aastas. Komisjoni tööd juhib Eesti poolt regionaalminister, Läti poolt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister. 2013. aastal juhib komisjoni tööd Läti regionaalminister.

Kohtumisel arutati ka RailBalticu arendamisega seonduvat ning samuti kiire rongiühenduse käivitamist Tallinn-Valga-Riia suunal. Piiriülese koostöö tõhustamiseks on moodustatud kahe riigi erinevatest valdkondlikest ekspertidest ja riigiasutuste esindajatest koosnevad neli töörühma – sotsiaal- ja meditsiiniteenuste, transpordi, energeetika ja keskkonna, hariduse, turismi ja spordi ning tööjõu piiriülese liikumise ja maksustamise töörühm. Töörühmad valmistavad ette ühised meetmeid ja tegevusi oma valdkonna arendamiseks ja kitsaskohtade eemaldamiseks.

Allikas: Siseministeerium

Venelased

Arved Breidaks,

lõunaeestlane

Jõulueelsel reedel suheldi Värska veepargi basseinides ja saunalavadel päevasel ajal üksnes vene keeles. „Pool Pihkvat on siin,“ sõnas üks neljakümnendates perepea, kellega kerget juttu tegin.

„Oleme siin olnud viis päeva,“ jätkas pihkvalane, kelle nime ma ei küsinud. „Ei, me pole siin esimest korda, tegime aastase viisa ja nüüd käime tihti.“

Eesti on keskklassi venelaste silmis saanud nõutud reisisihtkohaks ja venelased muutunud soositud klientideks. Värska sanatoorium toob kohale Pihkva kliendid, Tallinn meelitab aastavahetuseks rongide ja lennukite kaupa lõbutsejaid Piiterist kui Moskvast.

On välja mõõdetud, et keskmine Vene klient kulutab Eestis rohkem raha kui keskmine soomlane. Seega tasub tema nimel pingutada. Pealegi on venelasi hulga rohkem kui soomlasi ja seega raha, mida Eestis läbi lüüa, on venelastel summaarselt samuti enam.

Võrus oli kord ühe kortermaja seinale kraabitud loosung: „Venelased majast välja“. See oli kellegi ärkamisaegne emotsionaalne purse, mis püsis seal seinal pikki aastaid. Koolides hakati vene keele õppele viltu vaatama.

Venelasi ei sallitud tol ajal juba selle pärast, et defitsiidi-aastatel käisid petserlased ja pihkvalased Eestis poode „rüüstamas“. Rääkimata sellest, et Eesti põllumajanduse toodang müüdi vägisi Venemaale, samas kui kodustel lettidel haigutas tühjus.

Kuuldavasti saavat praegugi Värska poes piimakülmik ennetähtaegselt tühjaks, kui bussitäis venelasi enne kojusõitu seal peatuse teeb. Aga see ei tee kedagi vihaseks. Nüüd on venelastel pakkuda seda, mida nende vanematel veerandsada aastat tagasi polnud – kõva raha.

Aeg muudab inimesi ja inimesed muudavad aega. Kuigi ametlikud Eesti-Vene suhted on jäätunud, on normaalsete inimeste omavaheline läbikäimine parem kui iial varem pärast Nõukogude Liidu lagunemist. On vaid aja küsimus, millal suhtumise muutus jõuab ka ametlikule tasandile.

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht
Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Võrumaa naised sõidavad Lätimaale

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab kahepäevase reisi Lätimaale, kus esimesel päeval külastatakse väikeettevõtjaid ning teisel päeval
ollakse Riia lähistel. Reis toimub 6.-7. mail, marsruut Põlva – Voru – Aluksne – Madona – Plavinas – Koknese – Riia – Jūrmala – Riia – Võru. Kõik huvilised on oodatud õppima lätlaste kogemustest.

Reisisoovist palutakse teada anda hiljemalt 30. aprilli õhtuks aadressil naisteyhendus@gmail.com või tel 54521962 (Helle). Osalemine tasuline.

Allikas: MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus