Silt: MTÜ Lastekaitse Liit

Aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon on valitud!

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti täna 2012. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Darja Saar, kes on ENTRUM’i eestvedaja. ENTRUM on Lääne-Eesti noortele suunatud meelelahutus- ja koolitussündmuste sari, mis koosneb sessioonidest, ettevõtete külastustest, esseekonkursist ja noorteprojektide konkursist „Olen ettevõtlik!“.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai noortekonverents „Lahe Koolipäev“, mis sel aastal keskendub ajale ja selle kasutamisele. Suunaks on võetud noorte movieerimine ja innustamine, seda nii põnevate esindajate kui ka teema enda kaudu. Sel aastal toimub see juba üheksandat korda.

Noortefoorumi „101 Last Toompeal“ ja Lastekaitse Liidu Noortekogu juht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles:“Meil on hea meel näha, et Eestis on olemas organisatsioone ja inimesi, kes on oma eesmärgiks võtnud noorte motiveerimise ja innustamise.“ Teidla-Kunitsõn lisas:“Ja nüüd on meil võimalik neid tunnustada.“

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 21. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on hetkel aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esile tõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum eksamisüsteemile, mille eesmärk on väärtustada eksamikorralduses lisaks faktiteadmiste ning reeglite tundmisee ka loovust, kriitilisust, innovaatilisust, eneseväljendusoskust. Need on sotsiaalsed omadused, mida nõuab meilt nii ühiskond kui ka tööturg- kool kui ettevalmistus eluks peab vastama sotsiaalsetele ootustele.

Kuidas siis kasvatame?

Olete oodatud kuulama ning kaasa rääkima 15. novembril Solarise Aatriumis toimuvale paneeldiskussioonile teemal “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” Paneeldiskussioon toimub 18.00 – 19.30.

Diskussioon keskendub tänapäeva laste kasvatusmeetoditele. Sh tõstatatakse küsimus, kas laste füüsiline karistamine on kasvatusmeetodina aktsepteeritav? Paneeldiskussioon on sissejuhatus 21. novembril toimuvale konverentsile “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” (täpsem info siin).

Paneeldiskussioonist võtavad osa:

  • Loone Ots – MTÜ Lastekaitse Liit president
  • Igor Gräzin – Riigikogu liige, laste ja perede toetusrühma liige
  • Kevin Piperal – projekti Targalt Internetis noortepaneeli liige
  • Ivar Tröner – sotsiaalpedagoog, Eesti Lastevanemate Liidu liige

Paneeldiskussiooni modereerib Marleen Pedjasaar.

Lisainfo: Kiira Nauts, kiira@lastekaitseliit.ee

 

MTÜ Lastekaitse Liit:Abivajavast lapsest saab teatada ööpäev läbi

 

 

Eesti vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on iga inimese kohustus abi vajavast lapsest viivitamatult teatada abiandvatele organitele, tuletab Lastekaitse Liit meelde. Seadusest tulenevalt peavad vanemad tagama lastele turvalisuse ja järelvalve.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng või heaolu. Laps võib vajada abi pääsemiseks võimalikust füüsilisest väärkohtlemisest. Samas võib abivajadus tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest või pere toimetulekuraskustest.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Lapse abistamisel tuleb lähtuda tema individuaalsetest vajadustest ja huvidest. Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud. Samuti ei tohiks karta, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana.

Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid,sugulased või mängukaaslaste vanemad.

Lasteombudsman andis 2011. aastal ka välja abivajavast lapsest teatamise juhendi üldiseks kasutamiseks. Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta anonüümset infot edastada võib. Laste väärkohtlemist ja erivajadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

Lapsetoetus ei ole vaesustoetus

Avalikes väitlustes käsitletakse lapsele mõeldud toetust tihti kui vaesusega seotud meedet, teisisõnu – aetakse see segi vaesustoetusega. Lapsetoetus ei  ole siiski vaesustoetus. Lapsetoetus peab tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aidates kaasa tasakaalule lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel, sest lapsetoetuse suurendamisega seondub lapse väärtustamine ja pere au sisse tõstmine.

Lapsetoetust määrates saadab riik ühiskonda signaali, et laps on riigile teretulnud, et iga laps on väärtus. Jagades lapsetoetust kõigile lastele, kohtleb riik oma tulevasi kodanikke võrdselt. Juba 2009. aastal esitas MTÜ Lastekaitse Liit sotsiaalminister Hanno Pevkurile pöördumise 30 organisatsiooni ja 20 957 inimese  allkirjaga tasuta koolilõuna ja universaalse lapsetoetuse säilimise kaitseks. MTÜ Lastekaitse Liit seisukoht on jätkuvalt, et lapsetoetust peab saama iga laps sõltumata vanemate hetkesissetulekust.

”Lapsetoetus peab laste kaudu tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aitama hoida tasakaalu lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel. Tõstes lapsetoetust, näitab riik, et väärtustab mitte ainult last, vaid ka perekonda, aga samas ka ühiskonda. Laste lahterdamine toetuste andmise või andmata jätmise kaudu ainult suurendab ühiskonna kihistumist. Põhitoetusele võib lisada diferentseeritud toetusi, mida jagatakse vajaduspõhiselt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. ”Laste heaks tuleb kindlasti eraldada senisest rohkem riiklikku raha, kuid
mitte tingimata otsetoetusena vanemate pangaarvel. Me ei pea seadma eesmärgiks toetuste kahe-, kolme- või kümnekordistamist iseenesest, vaid hoolikalt kavandama, kuidas lisaraha kõige paremini laste heaks tööle panna. Riigi hooleks peab olema kindlustunne, et lapsevanemaks saades on sündivale kodanikule tagatud kodulähedane tasuta lastehoiukoht, kaugemas vaates hea kool ja huviharidus. Et säilib last kodus kasvatava vanema töökoht. Et on tagatud arstlik järelevalve, mis hindab lapse tervist ning arengut varase märkamise ja ennetamise seisukohast. Hädavajalikud on riiklikult rahastatavad suvelaagrid, sh linnalaagrid,” lisab Ots.

Tugev perekond, millel on olemas võimalused lapse põhivajaduste täitmiseks, annab omakorda panuse tugeva, lapsesõbraliku ja last väärtustava ühiskonna heaks.