Fotogalerii
Võib öelda, et suvine kõndimine Pärnu jõe ja vallikraavi kallasradadel pakub pea igal sammul võimalust astuda mingit tüüpi ja erinevaid võimalusi pakkuvatele veesõidukitele.
Loe edasi: PÄRNU JÕELAEVANDUSE ALUSED HUVIREISIJATELE
12. juunil alustas ajalooline rannarootsi purjelaev Runbjarn kaheaastast teekonda Ukrainasse ja on tänaseks üle Läänemere ning seitsme riigi seigeldes jõudnud Prantsusmaa pealinna.
Loe edasi: EESTI AJALOOLINE PURJELAEV JÕUDIS PARIISI
12. juuni keskpäeval väljub Tallinnast Noblessneri sadamast ajalooline puulaev Runbjarn, et jõuda aasta pärast Ukrainasse.
Loe edasi: EESTI AJALOOLINE PURJELAEV KÜNNAB MERD LÄBI EUROOPA UKRAINASSETäna möödub täpselt aasta päevast, kui Kihnu rahvalaulik Virve Elfriide Köster Saaremaa AS Baltic Workboatsi laevatehases ehitatud „valge luige“ šampanjapudelit killustades omanimeliseks parvlaevaks ristis. Mullu 5. oktoobril tegi Kihnu Virve esimese reisi Kihnust Munalaidu.
Minul avanes esimene võimalus alles enam kui 11 kuud hiljem näha Munalaiu sadamas uhket 45 meetri pikkust jääklassiga reisiparvlaeva, mille mõlemat külge kaunistab Tartu kunstniku Veiko Klemmeri kujundatud muster ja suures kirjas kirjutatud laeva nimi Kihnu Virve. Neljapäeval polnud reisijaid palju, aga vajadusel mahutab parvlaeva tekk 30 sõiduautot, lisaplatvormtekki kasutades kümmekond rohkemgi. Veoautode piiranguks on 90 tonni: kas kolm 30-tonnist või kaks 45-st. Kui Kihnu Virve eelkäijatel sai üksnes mööda treppe üles ja alla liikuda, siis nüüd saab jalavaeva vähendada lifti abil. Päikesetekile ja 180 ruutmeetri suurusesse reisijate salongi mahub paarisaja inimese ringis.
Muidugi polnud sedakorda Audru pasunakoori Õnn Tuli Õuele sõitjaid tervitamas, nagu see sündis Kihnu sadamast esimesel reisile väljudes, aga põnevust jätkus esmareisijale selletagi küllaga. Kuid kaptenisillal asus endiselt sama kapten, kes sõitis ka esimese reisi. AS Kihnu Veeteed asutaja ja omaaegne juht Annely Akkermann ütles, et Vladimir Zenjov on praegu kõige staažikam kapten Kihnu liinidel. „Väga tore mees, andekas keelte peale. Eesti keelt räägib nii hästi, et keegi ei saa aru, et see ei olegi tema emakeel,“ kiitis Akkermann.
