Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
