Visiidil Jõgeva valda sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kingituseks kotitäie legendaarset kartulisorti „Jõgeva kollane”.
Loe edasi: JÕGEVA VALD KINKIS VABARIIGI PRESIDENDILE „JÕGEVA KOLLAST”Eile hommikul koduteele asunud Aleksey Vasiljev on tänaseks jõudnud jälle tagasi oma armsasse kodulinna, kodusesse Peterburi. Tema laulud, lahke meel ja kahe rahva vahelised viljeteemalised vestlused saadavad aga jätkuvalt meenutuste teel.
„Paljud eakamad inimesed mäletavad veel vene keelt ja ma püüan rääkida aeglaselt ja lihtsalt, et tulla toime ilma tõlgi vahenduseta. Oluline on vene ja eesti vahelise kultuuriga tutvumine. Selleks esitan tavalisi laule, mida me vene kodudes laulame laua taga, suvel lõkke ääres või matkaradadel,” rääkis Aleksey käesoleva nädala neljapäeval Kaisma rahvamajja kogunenud klubi 60+ tosinale või pisut enamale liikmele, kelle hulgas polnud kaugeltki kõik üle kuuekümne vaid ka palju nooremaid. „Mina võtsin kitarri kätte viiendas klassis ja kuni siiani pole seda käest kõrvale pannud. Valisin spetsiaalselt teile laulmiseks lihtsalt mõistetavad lood, mida armastame ühiste sõpradega seltskondlikel koosviibimistel. Avalooks esitan pala Sankt-Peterburgist, Leningradist – „Leningradi valsi”. Te ju teate, et Sankt-Peterburg on olnud ka Leningrad. See on olnud kunagise Vene impeeriumi pealinn, see on kangelaslinn, millel lasub väga traagiline ajalugu. Aga linn on ilus ja ma kutsun teid kõiki seda külastama. Seda enam, et kuulsin hiljuti viisa taotlemise hõlpsamaks muutmisest. Ma pean esmatähtsaks omavahelisi kohtumisi just tavaliste lihtsate inimestega, sest kahjuks me teadvustame endile sageli läbi televisiooni asju, mis ei pruugi tihtipeale tõele vastata,” jutustas Aleksey.
9. juunil olime külla kutsutud Tori Naisliidule. Alustasime sõitu kell 11.00 Sindist, kaasas 13 Sindi Naisliidu liiget.
Jõudes Tori kalmistu juurde käisime Hilda Kruusimägi haual. Hilda oli nimelt meie eakate peol sage külaline. Seejärel võtsid meid vastu särasilmsed Tori Naisliidu liikmed, eesotsas esinaise Kaire Partsiga. Kaire tutvustas meile päevakava. Giidiks oli meile Aita Puust. Külastasime Tori põrgut, kirikut ja muuseumi. Puust andis meile väga sisuka ja huvitava ülevaate Tori vaatamisväärsustest. Aitähh!
Ekskursiooni lõppedes suundusime Tori seltsimajja, kus ühises kohvilauas vahetasime muljeid naisliitude tööst. Tori poolt olid esinejateks Tori muusikaõpetaja Anne Rätsep, lastest esinesid meile Aile Parts ja Heleryn Lilleväli. Akordionil esines meile Ants Tugedam, kes oli ka bussijuhiks. Lauldi kaasa ja keerutati tantsu. Kell liikus kiiresti edasi ja aeg oli asuda koduteele. Enne ärasõitu jäädvustasime ka ühispildi. Tänud kõigile, kes tegid selle päeva ilusaks. Uute kohtumisteni!
Juta Velleste
Sindi Naisliidu esinaine
2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.
[pullquote]Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda[/pullquote]Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.
„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.
Loe edasi: Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot
Täna külastasid Sindi Naisliidu liikmed oma kodulinlast, kelle nüüdne töökoht asub Pärnu linnavalitsuses.
[pullquote]püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama[/pullquote]Viis minutit enne kokkulepitud aega tuli Pärnu abilinnapea Marko Šorin alla linnavalitsuse fuajeesse vastu, et oma külalisi juhatada läbi uste sinna kuhu iga juhuslik kodanik niisama jalutama ei pääse. Enamik naisi polnud halli terrasiitkrohviga kaetud Suur-Sepa 16 hoonet sellest ajast saadik seestpoolt näinud, kui kunagine polikliinik muudeti linnavalitsuse majaks. Mööda pikka koridori liikudes püüti meenutada aastate taguseid aegu, kui tuldi tohtritelt abi saama ja mis siis ühe või teise ukse taga täpsemalt oli. Linnavalitsuse ümberkolimine kuuest eraldi asuvast hoonest ühte majja toimus pea tosin aastat tagasi, täpsemalt suvel 2007. Suures majas on põrandapinda kokku 4585 ruutmeetrit, millest tänased uudishimulikud külalised nägid üksnes tühist osa. Aga mõnigi nähtud ruum pani imetlusest kulmu kergitama.
Laulu- ja tantsupidu vaatama sõitnud Utah’ tööstuslinna Vernali linnapea Sonja Norton külastas sel nädalal Eesti põlevkivitööstust – Narva karjääri, Auveres kerkivat elektrijaama ja Eesti Energia õlitööstust.
Vernali linnapea kinnitusel on Eesti Energia põlevkiviprojekt Utah’s teretulnud. “See loob meile töökohti juurde, toob meie piirkonda tööstust, mis on hea, sest meile meeldib laieneda. Me püüame infrastruktuuri ja inimestega käituda vastutustundlikult, aga igasugune tööstus, mis aitab meie piirkonnal areneda, on teretulnud,” kinnitas Sonja Norton “Aktuaalse kaamerale” antud intervjuus.
Toetust põlevkivitööstuse arendamisele näitasid ka eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 68% vastanutest on põlevkiviprojektide arendamise poolt. Eesti Energia omandas 2010. aastal Utah’ osariigis põlevkivimaardla, mis sisaldab hinnaguliselt 2,6 miljonit barrelit põlevkiviõli. Projekt on eelarendusfaasis, toimub keskkonnamõju hindamine, geoloogilised ja tehnoloogiauuringud. Õlitööstuse ja kaevanduse rajamine on plaanitud 2020. aastatesse ning rahastamiseks kaasatakse teisi strateegilisi investoreid.
Vernal on Eesti Energia Utah’ põlevkivimaardlale lähim linn, kus elab ligi 10 000 inimest. Piirkonnas on aktiivne nafta-, maagaasi-, fosfaadi- ja gilsoniiditööstus ning linn on tuntud ka dinosauruste fossiilide leiukohana.
2011. aasta oktoobris algatas Peipsi Koostöö Keskus Eesti välisministeeriumi toel arengukoostöö projekti “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas”, selle peamiseks eesmärgiks on delta veemajanduskoostöö arendamine Eesti ekspertide abiga. Projekti raames viibib sel nädalal Eestis neli Ukraina Doonau vesikonna nõukogu spetsialisti.
Doonau delta on üks Euroopa suurimaid märgalasid – 20 protsenti deltast asub Ukrainas ja 80 protsenti Rumeenias. Delta on oma eluslooduse mitmekesisuse poolest rahvusvahelise tähtsusega ja võiks elustiku rohkuse tõttu olla üks ökoturismi armastatumaid sihtkohti – paraku on selle realiseerumist takistanud nii infrastruktuuri ebapiisavus kui ka koostöö nappus eri huvigruppide vahel. 2009.a. loodud vabatahtliku keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku – Ukraina Doonau vesikonna nõukogu – eesmärgiks ongi erinevate huvigruppide kaasamine delta majandamisse ja arendusprojektide teostamine.
Eesti arengukoostöö projekt tegeleb vesikonna nõukogusse kuuluvate MTÜde koolitamise, nõukogu veebilehekülje ja alusdokumentide väljatöötamisega ning infomaterjalide väljaandmisega.
Eestis kohtuvad ukrainlased MTÜde ja keskkonnaaspetsialistidega ning osalevad 24. novembril Tartus toimuval üheksandal Peipsi foorumil.
Margit Säre , Peipsi Koostöö Keskus
