Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.
Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.
Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.
Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!
Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!
Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.
Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.
Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).
Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.
Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
Varblas tulevad jutuks vanad kadrikombed
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mida on seostatud nii esivanemate hingede saabumise kui ka karjaõnnega. Peagi saabuv advent ei ole eestlaste hulgas nii vana komme kui kadripäev, kuid tava süüdata aknal või laual advendiküünlad kogub aina enam populaarsust.
25. novembril kell 17 on rahvakommete huvilised oodatud Pärnumaale Varbla looduskeskusesse, kus räägitakse vanadest kadrikommetest ja tehakse ettevalmistusi advendiajaks.
Võta kaasa sõber, hea tuju ja suurem valge küünal! Õhtu on tasuta.
Palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.
Rahvakalendri järgi peame täna kadripäeva
Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi “pikka pilliroogu mööda” taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. Loe lähemalt siit.
Allikas: folklore.ee