Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

vanamets
Mets. Foto: www.elfond.ee

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal

Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb  muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584  miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.

„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii  tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister   Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka  suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab  komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.

Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.

Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi

Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Liidu eelarvesse makstud summa ning tunnistab individuaalsete kaalutlusotsuste alusel kehtetuks ettevõtjaile määratud üleliigse laovaru tasu nii suhkru kui muude põllumajandustoodete puhul.

„Viimased arengud on olnud positiivsed ning Eestil on alus taotleda tagasi kogu üleliigsete laovarude eest Euroopa Komisjonile makstud summa,“ ütles
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Meil on olemas kohtuotsus, mis ütleb, et Euroopa Liidu administratsioon ei täitnud kohustust õigusaktide avaldamise kohta eesti keeles. Kuigi see konkreetne otsus käib muude põllumajandustoodete kohta, on analoogia olemas ka suhkruga ning põllumajandusministeerium pöördub komisjoni poole, et ka suhkrutrahv meile tagastataks.“
Loe edasi: Eesti küsib Euroopa Komisjonilt tagasi suhkrutrahvi