Eesti Muusika Päevad

Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.

Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.

Loe edasi: Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.

Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.

Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.

“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”

Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.

Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.

Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Tatjana Kozlova (Foto Tarmo Johannes) — Tatjana Kozlova. Foto: Tarmo Johannes

Täna, 21. märtsil kell 19 saab teoks Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis (Tallinn, Lai tn 47), kui ansambel Resonabilis toob esiettekandele kolm lugu.

Heliloojad Liisa Hirsch, Kristjan Kõrver ja Tatjana Kozlova on kirjanduslikele algmaterjalidele tuginedes loonud muusikalised jutustused, mis saavad lavalise näo lavastaja Ott Aardami, kunstnike Tuuli Aule ja Marit Ilisoni ning prantsuse videokunstniku Eléonore de Montesquiou kaasabil.

Liisa Hirsch on oma teose loonud Gabriel García Márquez’i novelli “Sinise koera silmad” põhjal. Kristjan Kõrverilt tuleb
ettekandele kaks peatükki vendade Grimmide muinasjutust “Raud-Ants”, Tatjana Kozlova aga on muusikasse kirjutanud teise vendade Grimmide muinasjutu pealkirjaga “Kolm sulekest”. Kui “Raud-Antsu” tõlgendus võiks jääda pigem muusika teha, siis Tatjana Kozlova viis muinasjuttu tõlgendada toetub Carl Gustav Jungi psühhoanalüüsi teooriatele ning räägib suuresti alateadvusest.

Ansambli Resonabilis koosseis on maailmas unikaalne: ansamblisse kuuluvad laulja, flööt, kannel ja tšello. Just kandle kõla
paigutamine uue muusika konteksti on toonud Resonabilisele palju positiivset tähelepanu. Maailmas vähe rahvusliku päritoluga pille, mille kõla ja mänguvõimalused põimuvad nii hästi klassikaliste instrumentidega. Loe edasi: Täna: Eesti muusika päevade tipphetk Hobuveskis

Kuus päeva ja kolmteist sündmust – Eesti Muusika Päevade festival

Eesti uue muusika tippfestivali Eesti Muusika Päevad korraldajad teatavad, et festivali detailne kava on tänaseks paigas ja veebilehel nähtav. 19.-24.märtsil 2012 Tallinna kontserdipaikades eesti heliloojate koorekihi värsket loomingut tutvustav festival kestab kuus päeva ning mahutab kavasse kolmteist erilist muusikasündmust. Nende hulgas on uudisteostega kontserdid, kultuuriteemaline arutelufoorum, hilisõhtused kontserdid ja peod, audiovisuaalse kunsti sündmused, muusikateater jne.

Eesti Muusika Päevade peateema on tänavu “Eesti muusika bändiga”, mis tähendab, et tähelepanu all on heliloojate ja uue muusika ansamblite üksteisest sõltuv suhe. “Huvi pärast lugesime uue muusika ansamblid festivali kavas kokku ja saime ootamatult suure arvu “bände”,” loetles
festivali kunstiline juht Timo Steiner.

Festivali produtsendi Riin Eensalu sõnul on Eesti Muusika Päevade kava läbi aegade soovinud esile tuua eesti heliloojate loomingut ning võimaldada heliloojatel oma loomingulisi unistusi täide viia. “Olles Eestis suurim uute heliteoste tellija ja platvorm meie riigi heliloojate loomingule, püüame festivali kavas alati näidata Eesti kaasaaegset muusikat kogu oma värvikirevuses. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele on programmis sündmusi, kus muusika kohtub kunsti, kino ja teatriga. Peame vajalikuks näidata kaasaaegses heliloomingus olulisi tendentse, käia ajaga kaasas, võib-olla isegi olla ajast ees ning tekitada avalikku arutelu heliloomingu ja muusikavaldkonna teemadel. Ja muidugi püüame leida vastust küsimusele, milline on helilooja roll tänapäeva ühiskonnas ning milline hakkab see olema tulevikus.”

Kokku saab Eesti Muusika Päevade ajal kuulata üle 70 helilooja muusikat. Nende hulgas leidub väga tuntud nimesid (nt Erkki-Sven Tüür, Rein Rannap, Ester Mägi, Tõnu Kõrvits) ja uue muusika ringkonnas aina hinnatumad tegijaid (Tatjana Kozlova, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson). Ent kuuleb muusikat ka noorema põlvkonna heliloojatelt, tudengitelt ja päris õpilastelt, kes parasjagu leiavad end heliloojana.
Täiendav informatsioon: www.helilooja.ee/emp/