Mälestusteraamat ”Tartu Emajõe Kool aastatel 1947–2012”, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals (pildil). Fotomontaaž: Urmas Saard / Külauudised
Aldo Kals, Tartu Emajõe Kooli vilistlane
Reedel, 24. novembril tähistas oma 140. sünnipäeva pimedate ja nõrgaltnägijate laste Tartu Emajõe Kool. Seda meenutati suure pidulikkusega tihedalt sisustatud viietunnilise üritusega Taaralinnas Vabaduse pst. 9 ja Munga tn 16.
Indrek Kelk Tartu Maratoni stardis 1995. aastal. Foto: Tartu Maratoni erakogu
1983. aasta veebruariks oli tänane Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk saanud 14- aastaseks, mis tähendas võimalust osaleda legendaarsel Tartu Maratonil.
Varasemad kolm Elujõu kongressi infokirja jäävad jõusse, aga suursündmuse ettevalmistus on lisanud uusi mõtteid ja täpsustusi. Avaldamegi neid ja mõnda asja kordame. Mõttekaaslane Lembit Reimal Eesti Klubist ärgitas tosin aastat tagasi otsima argumente Eesti unikaalsusele.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva “Kasvades oma toiduga” projekti ja Rohelise kooli programmi koostöös valmis äsja digitaalne kogumik “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”, kust õpetajad leiavad nii ideid kui tegevusi õppeaia sidumiseks õppetööga.
Kongress täidab oma ülesandeid rahva ees vaid siis, kui teemaseminarid teevad ära eeltöö. Seepärast kavandamegi rakendada kümmekond seminari erinevatest valdkondadest, milledel on puutumus rahva elujõuga. Need tervikuna hõlmaksid elujõu veidi abstraktset, kuid siiski igaühele lähedast rahva elujõu mõistet. Selle kirjutas tähtsaks kolmveerand sajandit tagasi eksiilis elav Oskar Loorits raamatus „Eestluse elujõud“.
Rõõmsad inimesed Tartus Maarja kiriku peasissekäigul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Toompea Haridusseminari teine infokiri 24.09.2023
Kongress on vajalik avalikkuse kaasabil kriitiliste muutuste kindlakstegemiseks ja nende korrigeerimiseks lahendusteede otsimisel ühiskonnas. Tuleb taotleda, et Kongressi suunised oleksid teenäitajaks tulevikku. Vaja on panna piir eesti rahva kidumisele, seda vajavad nii kristlased kui ilmikud. Lasteta Eesti on nagu hääletu kevad.
Tartu Maratoni Klassik 2023 võitjad Ann-Christine Allik ja Kristo Prangel. Foto: Andri Tallo
Tänavuse Tartu Maratoni Klassiku sarja võitjaks tuli 4985 punkti kogunud Kristo Prangel, kes edastas seeria kokkuvõttes oma isa Rait Pallot 36 punktiga. Finaaletapil Tartu Linnamaratonil käis kahe favoriidi vahel pidev jälitamine ja tihe võitlus, mis kulmineerus võrdse ajaga (2.48.23) finišijoonel.
Ravitoidu karu. Foto: Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on juba 12 aastat aidanud raskelt haigete laste peredel tasuda hädavajaliku ravitoidu eest ja enam kui pool sellest ajast ehk juba seitse aastat aitab fondil neid kulusid kanda kodumaine toidutootja Salvest.
Poogitud puu õunad. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekt “Kasvades oma toiduga” kutsub 23. septembril kell 11–15 kõiki huvilisi Eesti Maaülikooli Mahekeskusesse õunapäevale “Kubiseb ubinaist”. Kohapeal saab proovida õunamahla pressimist, avatud on näitus eestlaste lemmikõunadest ja toimub loeng vana õunaaia hooldamisest.
Rein Taaramäe Tartu Rattamaratonil 2021. aastal. Foto: Adam Illingworth
Eelmisel nädalal Hispaania velotuuri katkestanud profirattur Rein Taaramäe kavatseb järgmise stardi teha sel pühapäeval kodusel suursõidul Tartu Rattamaratonil.
Sarjas „Minu” on uue trükisena ilmunud kirjastuselt Petrone Print Inga Lunge kirjutatud raamat „Minu Karlova”, mille esitlus toimub neljapäeval, 10. augustil algusega kell 18 Tartu Tasku keskuse Rahva Raamatus.
Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester Kambja kirikus 2021. Foto: Margit Tohver-Aints
Grammy võitja ning rahvusvahelise haardega dirigent Tõnu Kaljuste teeb neljandat aastat järjest suvelõputuuri Eestimaa kaunitesse maakirikutesse koos Tallinna Kammerorkestriga. Seekord tähistatakse Kaljuste 70. sünnipäeva ja Tallinna Kammerorkestri hiljutist 30. sünnipäeva.
Palun aita! Egert vajab heade annetajate abi, et sõita Saksamaale erilisele kõrvaoperatsioonile. Fotol Egert (erakogu)
Ühepoolne kõrvalesta rekonstruktsioon – sellist nime kannab operatsioon, mida Egert vajab, kuid mida Eestis nii väikestel lastel ette ei võeta. Saksamaa arstid on valmis Egertit opereerima juba 8. augustil, kuid Saksamaale Oberhavel Kliniken GmbH haiglasse jōudmiseks ja seal viibimiseks tuleb perel tasuda 2260 eurot.
Peipsi järve ilma- ja laineolude vaatlus. Foto: Keskkonnaagentuur
Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
41. Tartu Maastikumaratonil on kavas mitu suurt muudatust: üheks põhiliseks on uued rajad. Kõik neli distantsi viivad osalejad nüüdsest vaid metsateedele.
Thea Kristal kümme aastat tagasi laulmas. Foto: Endel Grensmann
Neljapäeval, 30. märtsil külastab Tartu Folgiklubi folklauljatar Thea Kristal. Külalisega vestleb pärimusmuusik ja muusikateadlane Ants Johanson. Kohtumine algab Tartu Ülikooli raamatukogu muusikaosakonnas kell 19.00.
2022. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth
Maikuus peetav maastikujooks tuleb tänavu varasematest erilisem, sest muutub stardipaik ja uuenevad rajad. Korraldajate sõnul on muudatused sisse viidud eelkõige selleks, et jooks kulgeks ilusatel metsateedel ja osalejatel oleks hea tulla kogu perega.
Laulja ja laululooja Anu Tauli autoriplaadi „Metskass“ kaua oodatud esitluskontsert täiskoosseisus bändiga toimub kolmapäeval, 29. märtsil algusega kell 19.00 Tartus Genialistide Klubis.
Piret Aus suvises Viljandis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 19 esineb Tartu Folgiklubis rahvamuusik Piret Aus. Temaga vestleb Ants Johanson. Kohtumine toimub Tartu Ülikoooli raamatukogu muusikaosakonnas.
Tartu vabastamise 104. aastapäev Tähtvere pargis. Foto: Edgar Saar
Laupäeval, 14. jaanuaril, Tähtvere pargis asuva Tartu vabastamise lahingu mälestussamba juures kõneldes võrdles Tartu linnapea Urmas Klaas 104 aasta tagust vabanemist praeguse olukorraga Ukrainas.
Toimetuselt: Entsüklopedist Hardo Aasmäe kirjutas ühes Eesti Päevalehe artiklis aastal 2005: „Koguteos TARTU sai Prantsuse Akadeemia kuldmedali kui aasta kõige eesrindlikum uurimus“. Tänapäevalgi tuleks võtta malli Vabadussõja järgse Eesti eliidi tegutsemisest riigi vaimses ja materiaalses ülesehitamises. Tartu Ülikooli ajaloo uurija Milvi Hirvlaane on tõdenud: „Tol korral tehtud töö oli väga tähtis. Mina olen imetlenud sel ajal tehtud koostööd enamuse Eestimaa maakondade kohta ilmunud koguteoste heaks. Kui hästi oli see koostöö korraldatud ülikooli juhtimisel. Nendele koguteostele on mõned maakonnad ja linnad nüüd püüdnud järge teha, kuid tase on olnud teistsugune“.