3. jaanuaril heisatakse sinimustvalged lipud

Riigikantselei kodulehel öeldakse, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. 3. jaanuarit tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, mis on samuti lipupäev.

Majalipp Foto Urmas Saard
Majalipp. Foto: Urmas Saard

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard

 

 

 

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Share via
Copy link
Powered by Social Snap