Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.
Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.
Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.
Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.
Kaljuste ütles uhkustundega sedagi, et Lembit Roosimäe oli tema klassijuhataja. Kaljuste pidas teda kirjanduslikus võrdluses õpetaja Lauriks: „Ta on väga isamaaline, andekas ja suure südamega inimene, kuulub ka Eesti lipu seltsi.“
[pullquote]Kui 1897. aastal tehti Venemaal rahvaloendust, siis osutus Eesti kõige haritumaks piirkonnaks terves tolleaaegses tsaari impeeriumis[/pullquote]Roosimäe rääkis preemiat vastu võttes, et meie Eesti noored on käinud läbi mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma. „Sellel on pikk lugu, mis ulatub tagasi sellese aega, kui tegutsesid ärkamisaja tegelased. Roosimäe rõhutas, et pärineme peamiselt maarahva hulgast. „Kunagi oli 140 000 talu, praegu on neid alles vast 10 000, aga kindlasti tõusevad kõik jalgadele,“ Veel rääkis ta sellest, et Vändra on olnud väga õnnelik kant ärkamisaegsete tegelaste rohkuse poolest. Jansen andis eestlastele nende oma identiteedi, kui ütles senisele maarahvale „Tere, kallis eesti rahvas!“. Jakobson andis kolm isamaalist kõnet. Need mehed tõstsid rahva eneseusku. „Kui 1897. aastal tehti Venemaal rahvaloendust, siis osutus Eesti kõige haritumaks piirkonnaks terves tolleaaegses tsaari impeeriumis. Kusagil 94,5 oli vist see protsent, millega märgiti eestlaste kirjaoskust. Samal ajal Aasias ja Kesk-Aasias oli sama näitaja kuus kuni seitse. Eesti põllumees ei laristanud raske tööga saadud raha niisama, pani selle uuesti tootmisse ja koolitas oma lapsi. Sealt ongi see arusaam hariduse tähtsusest jõudnud meie aega,“ arutles Roosimäe.
Pärnu Postimees andis oma preemia Randivälja külas tuntud noorele ettevõtjale, Matogard OÜ aednikule Kadi Ruumetile, kes on sarnaselt Pärnu maavanemaga samuti Sindi gümnaasiumi vilistlane ja Lembit Roosimäe õpilane. Nikkolo ütles, et Ruumet kannab ilmselgelt maaelu oma südames ja väärtustab seda, mille juurest ta kindlasti mitte kuhugile eemale ei page. Pärnumaal sündinud, kasvanud, õppinud Ruumet on ära käinud ka välismaal, aga tulnud tagasi kodumaakonda. Nikkolo meenutas Pärnu Postimehes ilmunud artiklit, milles Eesti maaturismi ühenduse tegevjuht Raili Mengel ütles järgmist: „Kui ma peaksin Kadit iseloomustama vaid sõnaga, oleks see “tulesäde”, sest ta kiirgab inimlikku soojust, on vajaduse korral majakas, süstib inimestesse positiivsust ja tema naer on nakkav.“
Pärast pidulikku vastuvõttu ja tunnustuste jagamist toimus ühine söömine, Kadi Ruumet pakkus enda valmistatud väga maitsvat torti.
Lembit Roosimäe viis kimbu rukkililli Carl Robert Jakobsoni kalmule.
Urmas Saard
Samal teemal:
Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja