Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Dajana Raab, 9. klass
2009/2010
EESTI SÕDA
Eesti riik on eksisteerinud pea 92 aastat, eestlased aga on siin maal elanud mitmeid tuhandeid aastaid. Meie maad on anastatud, röövitud ja samuti meid meie maalt välja aetud. Nüüd ja praegu saame aga nautida vabaduspõlve, oleme iseenda peremehed. Ometigi sõda käib ja käib armutult!
19. sajandi lõpus, kui meie tööd armastavate meeste juurde olid jõudnud kuuldused priist maast Venemaal, hakkas toimuma massiline usuvahetus, et saada kaugel Eestist enesele talu- ja põllumaad. Paljud perekonnad jäid Venemaale, ka peale Eesti Vabariigi välja kuulutamist.
Tänapäeval, kui eestlased on Euroopa kui ka Maailma kodanikud, on meil veelgi lihtsam reisida ja liikuda paremate võimaluste poole. Toimub massiline haritud ja kultuursete eestlaste väljaränne, otsimaks paremat palka, avatumaid inimesi, soojemat kliimat, põnevaimaid väljakutseid ja palju muudki. Samuti otsivad inimesed riigilt austust ning tänu. Tänases Eestis ei väärtustata kahjuks kõrgelt haritud inimesi. Seepärast tuleb meil jälgida oma rahva väljavoolu me põlismaalt.
Ma unistan Eestist, kus iga inimene on tähtis ja kõigi inimeste eest hoolitsetakse nende viimse hingetõmbeni. Eestist, kus on esikohal kultuur ja erudeeritus. Kus pole kadedust ega vihkamist nende suhtes, kes on elus midagi suurt saavutanud. Kadedus on eesti rahva suurim pahe ja see pahe tuleb lahti lasta! Me ei saavuta iialgi riiki, kus kõiki koheldakse õiglaselt ja kus me oleme õnnelikud, kui jätame kadeduse oma südametesse pesitsema ning hingesid mustama!
Eesti rahvas, me peame ISE looma enese unistuste riigi. Naeratagem, olgem ausad, austagem oma kaasmaalasi! Olgem avatud ja hoidkem oma maad! Armastagem ja austagem seda maad, kus me oleme sündinud ja kasvanud, kus on arenenud me hing! Ärge unustage iial oma maa hõngu. Reisige ja avastage me planeeti, kuid tulge alati tagasi oma koju.
Maailm on sõjas. Sõditakse inimeste nimel, kes muudaksid riigi elavaks, jõudsamaks. Ainus võimalus sellest sõjast taanduda on muuta oma riik suurepäraseks kohaks, kus kõiki inimesi väärtustatakse, kus puudub kadedus. Lähme ja teeme tööd selle nimel, et me lapsed ja lapselapsed saaksid elada Eestis, kus puudub sõda. Me kõik oleme väärt sellist riiki!
Alex Feldmann, 9. klass
OTSUS
Su puud sosistavad,
Su taimed kisendavad,
Oh, kallis Eestimaa!
Miks oled jätnud hooleta
Oma kalli maa ja rahva?
Pudenenud kildudeks usk
Paremasse tulevikku,
Puhtasse isamaasse…
Anastatud ja rebitud
Oled olnud Sa!
Kuid valguse aeg
On tulnud taas!
Siis valgusta meid!
Aeg on tulnud kätte
Päästa kütkest vangistatud,
Oma rahvas päästa!
Eestimaa, sul oleme meie,
Ütle, mis on su tahe!
Eesti, räägi oma loodusega,
Oma taevaga, imelise maaga!
Ütle oma tahe, Esiisademaa,
Surmani truuks me sul jääme,
Su otsust kaalule ei panda!
Alex Feldmann, 9.klass
2009/2010