Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.
Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.
Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.
Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.
Kalmistul kõneles Sindi linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, kes viis lilled pärast üldise mälestustalituse lõppemist vanemallohvitser Jakob Kalde kalmule Uuel kalmistul. Ka Kalde on Vabadusristi kavaler. Ariko mõtiskles tänutundes neile toonastele noortele, kelle elu jäi pikemalt elamata sellepärast, et jätsid elu Vabadussõja lahinguväljadel.
Teisena sai sõna riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, kes asetas riigikogu poolt lillekorvi Araki hauatähise ette. „Täna, aastal 1920, vaikisid relvad Vabadussõjas ja seda hetke hakati tähistame juba mõned aastad hiljem. Vabadussõja diplomaatiliseks kõrghetkeks peavad kõik Tartu rahu sõmimist 2. veebruaril. Sõjaliselt peetakse tippsündmuseks võitu saksa parunite üle. Aga tihtilugu unustatakse aeg, mis jääb Landeswehri sõja ja Tartu rahu vahepeale. Arvatakse, et see oli midagi iseliikuvat, midagi, mis erilist tähelepanu ei vaja,“ kõneles Šorin, kelle hinnangul sai Eesti ajaloos just nimelt relvarahu selleks oluliseks murdepunktiks, mis otsustas Eesti edasise saatuse. „Tegelik sõda lõppes just nendel minutitel tollel ajaloolisel 3. jaanuari päeval ja enam ei langenud mitte keegi lahinguväljadel.“
Šorin ütles, et Sindis on relvarahu aastapäeva järjepidevalt tähistatud Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kuuel aastal. Mälestushetked on toimunud pikaajalises koostöös linnavalitsuse, lipu seltsi, Sindi gümnaasiumi, EAÕK Sindi Jumalailmumise koguduse ja muuseumiga.
Lilled ja läidetud küünla tõid sangari puhkepaigale veel lipu seltsi poolt Kardo Kase ja Sindi gümnaasiumist huvijuht Eneli Ennok.
Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi juhatusel jalutati hiljem ka kõigi teiste Vabadussõjas võidelnute kalmude juurde, kus süüdati samuti küünlad.
Urmas Saard