4. jaanuaril tähistakse balliga Eestimaa ühe kaunima ehitise Jõgeva vallas paikneva Kuremaa lossi 170. juubelit.
Kuremaa loss on tugevasti seotud ajaloo- ja kultuurilooga, olnud õppimiskohaks põllumeestele ning saanud tänapäeval ennekõike turismiobjektiks ja erinevate sündmuste kooskäimis- ning huvialaringide tegutsemispaigaks.
Koduloolase ja kunagise Kuremaa tehnikumi õppedirektori Paul Orava sõnul toimus Kuremaa lossi sisseõnnistamine 5. jaanuaril 1844. aastal samaaegselt mõisaomanike Helena ja Aleksander von Oettingenide hõbepulmadega. Loss Oettiingenide perele uueks elukohaks. “Kuremaa loss ehitati aastail 1837-1843, hoone projekteeris Tartu õpperingkonna koolide arhitekti asetäitja E.J.T Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, kuus puuseppa, neli abitöölist koos naistega ja veel neli saarlast. Esialgselt koosnes hoone kolmest galeriidega ühendatud osast. 1935. aastal ehitati lossi galeriidele peale teine korrus ja hoone välimus muutus selliseks nagu ta tänapäeval on, ” ütles Orav.
“Kuremaa lossi fassaadikujundus on iseloomulik ajastule, dekoratiivne, rikkalik. Aknad on kujult ja vormilt mitmekesised. Peasissepääs hoonesse on esifassaadil. Kõrge graniidist trepp viib ukseesisele platvormile. Trepp ja platvorm on piiratud metallbalustraadiga. Mõisaaegsetest sisekujunduselementidest , mida on vähe säilinud võiks nimetada kõrgeid tahveldusega uksi alumisel korrusel, saali malmvalukaminaga kahhelahju, ventilatsiooniavade sõrestikke seinal stukkrosetti lae keskel, ” rääkis ta
Lossi teine noorus
Kuremaa lossi teine noorus sai alguse tulekahjust. “23.veebruaril 1986 oli ilus päikesepaisteline talveilm, õhutemperatuur Jõgeva Agrometeoroloogiajaama andmetel keskmiselt -20,7 kraadi. Kella 11 paiku sai lossi teiselt korruselt, telefoni kommutaatorist, alguse kahjutuli. Kohale saabus 11 tuletõrjeautot. Kustutusvett kulus palju, kasutati ära ka avatava ujula basseini soe vesi. Tuli ja vesi põhjustasid palju kahjustusi. Järgmisel päeval võeti ehitusminister Peeter Palu algatusel vastu otsus taastada loss 1. septembriks 1986. Lähemal uurimisel selgus, et puitosa säilitada ei saa, talad nõuavad väljavahetamist. Kõik lammutati. Jäid ainult keldrikorrus ja tellisseinad. Taastamistööde/restaureerimistööde juhtimiseks/koordineerimiseks moodustati operatiivstaap. Igal esmaspäeval analüüsiti tehtut ja kavandati eelseisvad ülesanded. Projekti peainsener oli Jüri Koppel Maaehitusprojektist ja arhitektiks Urve Rukki. Taastamise maksumus oli kokku umbes 485 000 rubla. Taastamistöödele aitasid kaasa peaaegu kõik tolleaegse Jõgeva rajooni asutused ja ettevõtted, eelkõige tööjõuga aga ka materiaalselt.Lossi tagasi koliti 1987. aasta augustis ja maja avati taas balliga 25. detsembril 1987. aastal, ” meenutas Paul Orav. “Ühegi hoone ehitamine neil aastatel ei toimunud nii kiiresti kui seda tehti Kuremaal, ” lisas ta.
Koolimajaks tulevastele põllumeestele
16. oktoobril 1919 pärast mõisate võõrandamist anti Kuremaa loss üle Põllutöövalitsuse Ministeeriumi Loomakasvatuse peavalitsusele üheaastase õppeajaga karjakasvatuskooli asutamiseks Kuremaale. Õppetöö algas 1920. aasta 17. jaanuaril. Sellest ajast kuni 2004. aastani oli mitmesuguste nimetuste all tegutsenud õppeasutuste pea- ja õppehooneks.
Praegu haldab Kuremaa lossi Jõgeva valla sihtasutus Kuremaa turismi-ja arenduskeskus. Loss on koduks kohalikule kultuuriseltsile Jensel, mida juhib staažikas kultuuritöötaja ja mitmete muusikakollektiivide juhendaja Vello Pütsep. Lossis korraldatakse maakondlike, üle-eestilisi ja rahvusvahelisi konverentse , pidulikke vastuvõtte, kultuurisündmusi , perekondlikke koosviibimisi jne. “Praegu on kasutusel esimene korrus, milles paiknevad peeglisaal ja konverentsisaal ja mõned ruumid teisel korrusel. Oleme huvitatud koostööst ettevõtjaga, kel oleks soovi nullkorrusele toitlustuskoht rajada. Tehnikumi päevil paiknes seal söökla, ” ütles SA Kuremaa turismi ja arenduskeskus juhatuse liige Annika Tagaküla.
Tänane “lossiemand ” teatas, et 4. jaanuaril ootadakse Kuremaaga seotud ja seda pika oluliseks pidavaid inimesi Kuremaa lossi 170. aastapäeva ballile. Kultuuriprogrammi sisustavad õhtujuht Peep Puis, laulja Vaika Hannust, tantsuks mängiv ansambel Kaabu ja üllatusesinejad. Pilte külalistest joonistab Hugo Hiibus ning maitstakse ka aastapäevatorti.
Täpsemat infot sündmuse kohta saab veebiaadressilt www. kuremaaloss.ee.