Möödunud neljapäeval oli Pokumaal vahva ja vajaliku taskuraamatu „90 kodumaist puittaime” esitlus. Autoril ei olnud pikk maa kohale tulla, sest ta on Pokumaa vastne tegevjuht Urmas Roht ise.
Esitlusel osales ka Tallinnast startinud Looduse Omnibussi rahvas, samuti olid kohal raamatu välja andnud kirjastuse Huma esindajad.
Raamat on hulga fotode ja joonistustega abimees looduses ringi liikuvale inimesele. Kaane servale on märgitud pisike joonlaud, et lehe pikkust-laiust teada saada.
Silma jäi, et raamatus on õige mitu paju, aga mitte näiteks lehist ega hobukastanit, sest need on Eestis võõrliigid. See-eest selgus üllatuslikult, et jugapuu on kohalik taim. Et ükski liik tulevikus määramata ei jääks, on autoril juba koos ka järgmise – võõrpuukiikide kohta käiva raamatu materjal.
Esitlusel mängis autor ise kitarri ja lõõtsa ning laulis ühe laululoo. Pärast söödi Urmase abikaasa küpsetatud muffineid.
Külaliste küsimused käisid rohkem Pokumaa kohta. Kas Pokumaa jääb nüüd pikemaks ajaks lahti? Urmas Roht: „Ma ei tulnud siia kolmeks kuuks, et siis uksed lukku panna. Vahepealne kinniolek on Pokumaad mõjutanud nii, et paljud koolid ei ole julgenud oma kevadisi väljasõite siia planeerida. Mai lõpp on siiski üsna tihe.”
Kas Puuko on juba leitud? Urmas Roht: „Tegelikult tuleb mul see suvi ise Puuko rollis olla.”
Tegevjuht tõi Pokumaa arendamisel välja kaks olulist sihti: muuta see paik lastepäraseks loodushariduskeskuseks ning saada ametlikult muuseumi staatus Edgar Valteri pärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks.
Airi Hallik-Konnula